• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−0,91%7 404,51
  • DOW 300,25%51 839,69
  • Nasdaq −1,38%25 804,95
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,78
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−0,91%7 404,51
  • DOW 300,25%51 839,69
  • Nasdaq −1,38%25 804,95
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,78
Riigi infosüsteemide spetsialist Hillar Aarelaid teab, et kui tänaval läheb märuliks, on oodata rahutusi ka internetis, kirjutas The New York Times kirjutas.
Arelaid on Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna juhataja ning nii nagu ta arvas, nii ka juhtus - aprilli lõpus toimunud mässule Tallinnas järgnes nn esimene kübersõda, kuupikkune rünnak Eesti vastu internetis.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul oli küsimus koguni rahvuslikus julgeolekus. Pentagoni interneti turvanõunik Linton Wells II sõnul köitis rünnak paljude tähelepanu. "See on verstapost, mis näitab kui haavatav on moodne ühiskond ja et inimesed teadvustavad seda," lisas ta.
Kui esimene rünnak 26. aprillil kell 22 tuli arvas Aarelaid, et ta on selleks valmis. Kuid paar päeva hiljem langesid Eesti interneti lehed rünnakute all. Aarelaid kutsus kokku eksperdid Eestist, Soomest, Saksamaalt jne, kes aitasid tuvastada ründajaid Peruus ja Hiinast. Saabusid ka NATO eksperdid, kes Aarelaiu sõnul ei olnud väga jutukad, kuid tegid usinasti märkmeid.
Hullem rünnak saabus 9. mail. Aarelaid tegi kõik, hoida püsti olulisi valituse lehti, muuhulgas ohverdati näiteks presidendi veebikülg.
10. mail rünnakud jätkusid. Need olid nii karmid, et Hansapanga internetiteenus kukkus tunniks ajaks kokku. Rünnakud Hansapanga vastu ei ole vaibunud, pank on seoses sellega saanud umbes 12 miljonit krooni kahju.
Kõvemaid rünnakuid võiks võrrelda sellega, et iga kuue sekundi jooksul laetakse alla terve Microsofti XP operatsioonisüsteem ja nii 10 tundi järjest.
Seni on küberrünnakuid peetud Lähis-Ida ja Serbia Horvaatia konfliktipiirkondade probleemiks. Kuid hiljuti ohustati ka Pentagoni, NASA ja ülikoolide arvuteid.
Kuigi Eesti ei ole kindel rünnakute korraldajas, leiti enne rünnakute algust foorumitest üleskutseid ja juhiseid rünnakute korraldamiseks. Kuid kuna internetis saab varjata IP-aadresse, ei pruugi me kunagi teada saada kes ründasid.
Rünnakud Eesti internetile ei ole lõppenud, kuid nad on hoo maha võtnud. Aarelaid likvideerib tagajärgi. Paar päeva tagasi õnnestus tal isegi koos teiste kübersõja veteranidega saunas käia. "Ma olen lihtne IT-mees, ma tean palju bittidest ja baitidest, kuid ma ei oska vastata suurematele küsimustele, kuid ma usun, et keegi lihtsalt korraldas selle asja," lisas ta.

Seotud lood

Uudised
  • 18.05.07, 07:50
Eestist saab NATO kübersüda ja IT-polügoon
Kübersõja kuumematel päevadel Eestit väisanud NATO tippspetsialistid olid pigem õpipoisid, sest maailma esimese kübersõja rünnaku objektiks sattunud riigina hakkame meie oma kogemusi teistele jagama.
Uudised
  • 07.06.07, 11:30
Ansip palus Venemaalt abi häkkerite tabamiseks
Andrus Ansip võttis Venemaa aadressil lendu lastud süüdistused tagasi, et saada abi küberrünnakuid korraldanud häkkerite leidmiseks.
Uudised
  • 29.05.07, 16:04
Hansapank kaotas küberrünnakutes 12 miljonit krooni
The New York Times kirjutas, et Hansapanga kahjud kübersõjas on vähemalt miljon dollarit ehk umbes 12 miljonit krooni.
Uudised
  • 29.05.07, 17:16
Naši komissar: küberrünnak Eesti vastu näis ainuõige sammuna
Kremli-meelse liikumise Naši komissar Konstantin Goloskokov, kes enda väitel oli üks Eesti-vastaste küberrünnakute korraldajaist, rääkis ajalehele Vedomosti antud intervjuus, et pronkssõduri teisaldamine enne 9. maid oli neile šokk, mistõttu tundus Eesti karistamine küberrünnakuga ainuõige otsusena.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele