• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,46%7 363,91
  • DOW 30−0,1%51 659,33
  • Nasdaq −2,14%25 605,55
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,75
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,46%7 363,91
  • DOW 30−0,1%51 659,33
  • Nasdaq −2,14%25 605,55
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,75
Valitsuse ettepanek kõigi aktsiiside tõstmiseks euronõuetele vastavaks alates 1. jaanuarist 2008 euroraha käibelevõtu tagamiseks aastal 2011 on toonud esile hulgaliselt kriitikat ettevõtjatelt. Miks ühiskonna progressiivse poole hulka loetavad ettevõtjad on siis nüüd nii tagurlikel seisukohtadel ega poolda eurole ülemineku jaoks vältimatult vajalikku majanduspoliitikat? Kas ettevõtjad ei taha euroraha või on hoopis koalitsioonierakonnad kaotanud reaalsustaju?
Kaubandus-Tööstuskoda kritiseeris valitsuse kava ennaktempos oluliste energiakandjate aktsiisimaksude tõstmisel: kodumaist tootjat ei tohi täiendavate koormistega seada naaberriikidega võrreldes halvemasse olukorda. Maksumaksjate Liit väidab, et aktsiisitõusust tingitud kütuse ja energia kallinemine mõjub kõige valusamalt väikese sissetulekuga inimestele. Liit viitab maksumaksjate üldisele pahameelele.
Palkade kiire tõus on õõnestanud meie ekspordisektori konkurentsivõimet. Kiirkorras läbiviidav aktsiisitõus vähendaks täiendavalt Eesti majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Muuhulgas suureneks maksebilansi jooksevkonto puudujääk, pikemas perspektiivis üldine elatustase langeks.
Näide. Kõrge õlleaktsiis vähendaks Eesti turismisfääri konkurentsivõimet võrreldes Läti ja Leeduga: Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel on 56 protsendil juhtudest turistide Eestisse tuleku põhjus odav ja kvaliteetne alkohol. Aktsiisikava suunab need turistid edaspidi Lätti, Leetu või mujale. Eesti kaotab olulist kandepinda ühes meie perspektiivses majandusharus, turismis. Mööda ei saa vaadata ka kiirest aktsiisitõusust tingitud tõenäolisest varimajanduse osakaalu kasvust, mis on samuti konkurentsivõimet vähendav tegur. Eesti vajab tugevat majanduspoliitikat, mida rõhutas ka hiljuti Eestit külastanud Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon oma järelduses. Majanduspoliitika peab aga olema kujundatud ja ellu viidud vastutustundega ja -võimeliselt. Valitsuse läbimõtlemata aktsiisitõus seda aga ei ole.
Eesti majanduse positiivseid väljavaateid ohustavad täna suur laenukoormus, ülekuumenemine, pinged Venemaaga, teravate muutuste oht kinnisvaraturul. Valitsuse arvates tundub sellest kõigest veel vähe olevat.
Me kõik ootame Eesti majanduse struktuuri muutust, et odavate kulude eeliselt ümber orienteeruda teadmistel põhinevale majandusele. Me kõik paneme oma lootused sellele, et ettevõtjad suudavad vajalikud muutused läbi viia, ja võimalikult kiiresti. See peab aset leidma 2007 ja 2008 või muidu oleme nii regionaalses kui ka globaalses konkurentsis lootusetult rongilt maha jäänud ning meil ei maksa unistada rikaste riikide hulka jõudmisest.
Ettevõtjatelt eeldab kohandumine uute oludega suuri väljaminekuid. Samas peab majandusedu hoida lubanud valitsus vajalikuks lüüa ettevõtjaid aktsiisiga neile kõige raskemal ja otsustavamal hetkel. Siin ongi põhjus, miks majandusringkonnad nii üksmeelselt aktsiiside tõstmise vastu on ja seda vaatamata sellele, milliseid hädapäraseid õigustusi valitsuses rahva uinutamiseks esitab.
Majanduses ei toimu asjad nii, et aasta alguses arendame välja turismisektori, paari kuu pärast teeme korda põllumajanduse ja enne jõule lahendame transiidiprobleemi. Protsessid on pidevad ja teineteisest sõltuvad. Lisaks on ilmselt jõutud tõdemuseni, et õhukese riigiga ei ole võimalik teha kõike seda, mida koalitsioonilepinguga rahvale lubatud on.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.06.26, 11:25
Scandagra ekspert: nisuturul hinnatõusuks praegu tuge ei nähta
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele