Euroopa Kohtu kohtujurist avaldas täna oma
seisukoha, mille järgi Rootsi ehitussektori ametiühingu Byggnads blokaad Läti
firma Laval Partneri vastu ei olnud vastuolus ELi tööjõu vaba liikumise
printsiibiga.
Kohtujurist märgib siiski, et kollektiivne tegutsemine peab olema õigustatud üldisest huvist tulenevate eesmärkidega nagu töötajate kaitse ja sotsiaalse dumpingu vastane võitlus ning et meetmeid ei tohi rakendada nende eesmärkide saavutamisega võrreldes ebaproportsionaalsel viisil.
2004. aastal Rootsis Vaxholmi koolihoonet renoveerinud Läti firma vastu algatatud blokaad lõppes firma pankrotiga.
Läti firma keeldus sõlmimast kollektiivlepingut Rootsi ametiühingu nõutud tingimustel, väites, et firma lätlastest töötajatel on olemas Lätis kehtivate tingimuste järgi sõlmitud kollektiivlepingud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kohtujuristi seisukoht on soovitusliku iseloomuga. Lõpliku otsuse teeb Euroopa Kohus. Ametiühinguid toetas selles küsimuses 19 ELi 27 liikmesriigist. Eesti koos Leedu ja Poolaga toetas Lätit.
Seotud lood
Rootsi ametiühingutel peab alati olem õigus nõuda Rootsis kehtivate kollektiivlepingute järgimist ja kui vaja, siis ka streigimeetmetega, seisab Rootsi valitsuse seaduseparanduse eelnõus, mis puudutab teisest riigist lähetatud töötajaid.
Rootsi töökohus otsustas eile, et Rootsi ehitajate ja elektrikute ametiühing peab Läti firmale Laval maksma 2,5 miljonit Rootsi krooni valuraha ning katma kõik kohtukulud.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.