„Me ei saa lubada, et nii väikse kvoodi
juures tooksime Eestisse koristajaid või abitöölisi,” kommenteeris Eesti
Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis valituse määrust kolmandatest
riikidest tööjõu sissetoomise kohta.
Kriisi sõnul aktsepteerib Tööandjate keskliit uusi tingimusi, mis eelkõige vähendavad bürokraatiat.
„Samas poleks midagi hullu, kui see kvoot oleks ka 1% elanikkonnast. On võetud väga ettevaatlik positsioon,” lisas mees.
Määruse järgi on kvoodiks 0,1% elanikkonnast ehk kolmandatest riikidest võib Eestis töötada kuni 1300 inimest. Soodustakse eelkõige kvalifitseeritud tööjõu sissetoomist, kuna palk peab olema sektori keskmine (kuni pooleaastase tööviisa korral) või 1.24 korda kõrgem Eesti keskmisest palgast (ehk 12663 krooni kui soovitatakse saada kuni kaheaastast tööviisat).
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Kõrget lisaväärtust tootvad oskustöölised saavad üle kümne või kahekümne tuhande,” lisas Kriis, kelle sõnul on ettevõtjate huvi selgelt olemas, et tuua Eestisse välisspetsialiste kolmandatest riikidest. Teatavasti saab Euroopa Liidu see töötajad vabalt ühest riigist teise liigutada.
Autor: Mariliis Pinn, Ralf Martin Soe
Seotud lood
Paari päeva eest saabus Elcoteqi Tallinna
tehasesse tööle 50 ungarlast ja järgmisel nädalal lisandub neile töökätele veel
teist samapalju, kirjutas Äripäev.
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo
Kriisi sõnul võib tunnetada varimajanduse vähenemist, kui iseenesest see
probleem pole kuhugi kadunud.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.