Raul Puusepa sõnul tunnistab tarbijate ostujõu jätkuvat kasvu ka toidukaupade osatähtsuse langus kogu jaemüügis, näiteks kasvas ametliku statistika kohaselt I kvartalis riiete ja jalatsite müük pea 66% samal ajal kui toidukauba puhul oli vastav näitaja ligi 18% ehk üle kolme korra väiksem. „Säärane suundumus, kus inimeste sissetulek ei kulu enam valdavalt ainult söögi ja kodulaenu peale, sobib hästi ka Kaubamaja kontserni edasiste plaanidega rajada ilukaupluste kett ning veelgi tugevamalt kanda kinnitada autokaubanduses,” märkis Raul Puusepp.
Tallinna Kaubamaja ASi äriarvestuse osakonna juhataja Sirli Söömer lausus, et kaubamajade ärisegmendis ulatus käive I kvartalis 327,4 miljoni kroonini ning kasum oli 23,3 miljonit krooni, mullu sama ajavahemikul olid need näitajad vastavalt 250,9 miljonit krooni ja 1,6 miljonit krooni.
Selveri super- ja hüpermarketite käive I kvartalis oli 822,2 miljonit krooni, kasvades aastaga 35%. Selver teenis aasta esimese kolme kuuga 40,9 miljonit krooni kasumit, mis on üle kahe korra enam kui eelmise aasta I kvartalis. Selveri käive müügipinna ruutmeetrile oli I kvartalis 7000 krooni kuus, mis on 30% enam kui aasta varem. Kaubamajade käive müügipinna ruutmeetrile oli 4800 krooni kuus, olles kasvanud aastaga 30% võrra.
Tänavuse aasta algusest uue valdkonnana Kaubamaja kontserni majandustulemuste hulgas kajastuv autokaubanduse käive ulatus Sirli Söömeri sõnul I kvartalis 130,1 miljoni kroonini ning kasum oli 796 000 krooni. I kvartalis müüdi 326 uut autot, mis on 91 sõiduki võrra rohkem kui 2006. aastal samas ajavahemikus. Enim mõjutas uute autode müüki mudeli Kia cee´d turuletulek.
Seotud lood
Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul
Puusepp usub, et palgatõusust ei pääse me veel niipea, kuna trend palkade
ühtlustumise suunas Euroopa erinevates regioonides jätkub.
Tallinna Kaubamaja esimese poolaasta
müügitulemustest selgub, et sel aastal müüdi pea kaks korda rohkem KIAsid kui
eelmisel aastal.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.