Milline sa oled, inimene?

Ta on teisi väärtusi jagava enamuse poolt põranda alla surutud. Ning ainult üksikud julgemad ja jultunumad neist näitavad ennast vahetevahel meile tavaliste jõhkarditest kurjategijatena.

Kuid tasub vaid tekkida võimalusel ja nagu maa alt ning meile paljudele üllatusena pääsevad välja need teised, kelle tõeline kirg seisneb vaid purustamises.

Ainult nii - purustades ja hävitades - lahenevad nende jaoks kõik probleemid.

Neid inimesi muuta ei saa, neid saab vaid taas maha suruda - mida ka tehakse ja mille tulemuseks on verevalamine ja tohutu materiaalne kahju. Sest nüüd on jõu kasutamine nende vastu juba paratamatu, kuna otsustajate sekka ehk võimule selliseid inimesi lasta ei tohi. Kui neid mitte takistada, tuleb lõpptulemusena verd ja purustusi veelgi rohkem.

On selline sündmuste areng paratamatult ette määratud? Et pahad tulevadki varem või hiljem "maa peale"? "Suures" ajaloos reeglina küll, sest seal, kus oma riik on eksisteerinud juba igaviku, on suhteliselt lihtne valvsust kaotada. Kuid meie piiririigi variandis poleks seda tohtinud juhtuda lasta.

Ja et lasime, sellest ongi pagana kahju. Meil oli hulk võimalusi ja variante, alates strateegilistest ja lõpetades taktikalistega, et jätta lõhkumata siin elavate normaalsete inimeste terviklik maailm.

Et mitte tekitada juurde kraatreid, kust kurjus kõike põletava laavana välja pääses. Ning kui see tinglik Vesuuv peakski taas uinuma, jääme veel pikalt elama hirmuga, et ta võib iga hetk uuesti tuld purskama hakata. Aga hirmuga elada on vastik.