Rahvusvaheliselt on Rootsi omandi- ja
varamaksud juba praegu madalad, kuid uus "töölisvalitsus" tegeleb endiselt
esmajärjekorras omandimaksuga.
"Valitsus leidis valimiste ajal, et inimesed töötavad liiga vähe. Sellest järeldusi tehes võiks siis ju töötajatega seotud makse vähendada," vahendas akadeemikute liidu Saco juht Anna Ekströmi sõnu Rootsi päevaleht Dagens Nyheter.
Rootsi on rahvusvahelises maksuvõrdluses kõrgema maksukoormusega riikide seas. Peamise osa sellest moodustavad just tööjõuga seotud maksud, mitte kinnisvaramaks või omandimaks või ettevõtte tulumaks, need maksud olid juba enne valitsuse tööleasumist rahvusvahelises võrdluses madalal tasemel.
Kuid uus valitsus on hakanud maksusegadust korrastama just sellest otsast, mille puhul on võitjateks varakad inimesed ja kinnisvaraomanikud. Kinnisvara- ja omandimaksu kaotamine teeb Rootsi peaaegu unikaalseks. Seni, enne maksu kaotamist, on Rootsi riik kinnisvaramaksust saanud 1,6% SKPst. Rootsi maksuameti andmetel on Euroopa 15 vana liikmesriigi keskmine 2,1%. Juba räägitakse Rootsist kui uuest maksuparadiisist välismaiste investorite jaoks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tavaline palgatöötaja aga on unelmate riigist kaugel. OECD andmetel läheb maksudeks umbes pool keskmisest teenistusest. Sellega on Rootsi teistest ees. Tööjõuga seotud maksudest tuleb Rootsi riigieelarvesse 31,5% SKPst, ELi 15 vanas liikmesriigis aga 20,1% SKPst.
Valitsus on küll ka tööjõuga seotud makse vähendanud, kuid seda umbes 30 miljardi Rootsi krooni (51 miljardi Eesti krooni) jagu, mis on 2004. aasta kogusumma 830 miljardi Rootsi krooni (1 403 miljardi Eesti krooni) kõrval tühine summa.
Seotud lood
Läti ärimehed said halva üllatuse
osalikeks, kui selgusid uued kinnisvaramaksumäärad ärihoonetele.
Rootsi parempoolne valitsus plaanib kaotada
varamaksu veel selle kevade eelarves, kirjutab valitsuskoalitsioon täna
päevalehes Dagens Nyheter avaldatud ühisartiklis.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.