Aucklandis asuva firma Living Cell Technologies(LCT) asutaja ning vanemteadur Bob Elliott ütleb, et selle teadmise põhjal võib öelda, et meetod töötab.
1996. aastal süstis LCT 1,3 miljonit kapslit merivetika ekstrakti alginaati Helyeri kõhuõõnde. Igas kapslis oli umbes 5000 insuliini tootvat kõhunäärmerakku, mis olid võetud äsjasündinud põrsastelt.
Alginaat laseb insuliini kapslitest välja ja toitained sisse, hoides nii rakke elus, selgitas Elliott. Teiseks suudab alginaat sea rakke inimese immuunsüsteemi eest varjata.
Siiski pole täit kindlust, et just sea rakud põhjustasid mehe olukorra paranemise. Insuliini tootmist võib organismis forsseerida ka süsivesikute tarbimine või kehaline aktiivsus, ütles Minnesota ülikooli transplantatsioonikeskuse juhataja Bernard Hering.
Helyerile tehtud uuring näitas ühtlasi, et mehel ei leitud ühtki haigust ega nakkust, mis võiks olla sealt pärit. Sea organite ja rakkude inimesele siirdamise peamine takistus on sea retroviirused, mis võivad inimest nakatada.
Kuid USAs Virginia osariigis asuva firma Revivicor, mis on spetsialiseerunud geneetiliselt muudetud sigade valmistamisele, kasutamaks neid inimesele südame-, maksa- ja neerudoonoritena, väidab vastupidist. Revivicori vanemteadur David Ayaresi sõnul pole paari aastakümne jooksul ühtki teadet sea retroviiruste inimesele ülekandumisest, kuigi sea organeid on siirdatud sadadele.
LCT toob enda sead Antarktika piirkonnast, kus seapopulatsioonil pole olnud teiste sigadega kokkupuuteid juba kaks sajandit.
Nüüd kavatseb firma lähikuudel 14le inimesele taas siirata sea rakke. Elliotti sõnul on kapslid 1996. aastast oluliselt paranenud ning nüüd püütakse selgusele jõuda, kas teine doos searakke aitab efektil püsida.
Seotud lood
Diabeedi küüsi langenud inimesed võivad
peagi lahti saada valulikest ja ebamugavaist insuliinisüstidest.
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.