Miljoniklubi ehitajaid ei kerja

Mööda pealinna tänavaid sõites võib pea iga viie kilomeetri tagant märgata vaikselt maapinnalt kerkivat uut hoonet või näha tellingutel seisvaid majade fassaade värvivaid töömundris mehi. Kinnisvaraarendajad võtavad vabast maast viimast ning pakivad majad üksteisele lähemale, et rohkem raha kasseerida.

Olukord, kus tööd on rohkem kui tegijaid ja pooleteise tunnise laevasõidu kauguselt on lootus leida suuremat palka, on osasid suuremaid Eesti ehitusfirmasid pannud prioriteete ümber hindama, sest kui pole ehitajaid, pole ka kasumit.

"Stabiilsust on vaja. Et tööjõud oleks saadaval siis, kui teda vaja on, mitte ei tuleks käia mööda linna kerjamas," räägib YIT Ehituse juht Priit Sauk. Kui viimase kolme aasta jooksul on firma töötajate arv suhteliselt stabiilne olnud, siis enam ei saa pelgalt alltöövõtjatele tugineda, sest ega nemadki rivis tööd oota. "Kui kõigil oleks võrdselt ja ühtlaselt, siis seda nimetatakse sotsialismiks vist," naljatleb ta. Tõsisemaks muutudes ennustab Sauk aga, et eks teisedki firmad peavad hakkama olukorra üle järele mõtlema. Kui asi läheb kriitiliseks, on juba hilja hakata töötajaid otsima.

Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink arvab, et mõnes valdkonnas oma töölisteta hakkama ei saagi, näiteks betoonitöödel ja teedeehituses. "Inseneridest jääb betoonitöödel väheks, eks ole," sõnab ta ning jätkab, et tänapäeval kaalub oma ehitustööliste omamine alltöövõtjate omad üle. Samas märgib Vink teist külge vaadates, et pikemas perspektiivis võib olukord ka muutuda. "Oma töölisi võttes on sul endal jällegi teatavad riskid. Näiteks kui sul neile tööd pakkuda ei ole, tahavad nad raha ikkagi. Tööline võib ka öelda, et läheb Soome ära," arutleb Vink ja lisab, et alltöövõtjaid omavahel konkureerima pannes saab ehk parema resultaadi.

Nii leiab ka Merko Ehituse juht Tõnu Toomik, et pigem jätkatakse ikkagi tööd alltöövõtjatega, nagu seda siiani enamasti tehtud on. "Tööjõupuudus sektoris on kahtlemata märkimisväärne, kuid Merko Ehitusel on kujunenud tugevad ja usaldusväärsed suhted väga suure hulga alltöövõtjatega ning niisugust trendi välja tuua ei saa," märgib ta.

Pärides aga ehitusettevõtjatelt, kumb on kulukam, kas omad või sisseostetud töötajad, kõlab vastuseks, et vahet pole: tööjõukulu kirjutatakse alltöövõtja arvele.

Selle aasta palgatõusuks ehitussektoris pakutakse aga kümme kuni viisteist protsenti.