Mitterahaline sissemakse peab olema rahas hinnatav

Mitterahalise sissemakse väärtus peab olema õigesti hinnatud. Mitterahalise sissemakse hindamise kord nähakse ette põhikirjas. Kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil, näiteks kinnisasja hinnaku kinnisvara hindajad. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse turuhind.

Osaühingu puhul peab mitterahalise sissemakse hindamist kontrollima audiitor, kui selle väärtus on üle 40 000 krooni või kui kõik mitterahalised sissemaksed ületavad kokku üle poole osakapitalist. Aktsiaseltsi puhul peab audiitor alati kontrollima mitterahalise sissemakse hindamist.

Kui mitterahalise sissemakse väärtust on valesti hinnatud, siis vastutavad tekkinud kahju eest solidaarselt seda hinnanud isikud ning ka audiitor.

Näiteks võib kahju tekkida, kui mitterahalise sissemakse väärtus on ülehinnatud ja hiljem selgub, et äriühingul polegi vara, millele võlausaldajad saaksid nõuet pöörata.

Maksustamise seisukohalt tuleb arvestada, et füüsilisele isikule ei teki tulumaksukohustust mitterahalise sissemakse tegemisest (seda ei loeta vahetustehinguks), vaid mitterahalise sissemakse eseme soetamishind muutub omandatud osaluse soetamishinnaks. Näiteks on inimesel maatükk soetamishinnaga 100 000 krooni, mille turuväärtus on 300 000 krooni. Kui sellega tehakse mitterahaline sissemakse ja omandatakse osalus äriühingus väärtusega 300 000 krooni, siis sellest ei teki maksustatavat tulu, kuid omandatud osaluse soetamishinnaks on vaid 100 000 krooni.

Käibemaksu osas ei tohi unustada, et mitterahalise sissemakse eseme üleandmine on käive ja tehing tuleb maksustada nagu tavaline kauba müük vastavalt käibemaksuseaduse reeglitele.