Maris Lauri: tööandjatel on praegu väga raske

"Kui vaadata praegust Eesti majandusseisu, võib minna halvasti ja väga halvasti ning võib minna ka hästi - mõlemad variandid on olemas. Kuid tõsi on see, et halva variandi tõenäosus on kasvanud. Mullu kasvas majandus alates 1995. aastast alates kõige kiiremini - 11,5 %. Kuid õnnetus on see, et kasv on olnud kiivas, pole olnud kõigi valdkondade seas tasakaalus. Kui teatud proportsioonid paigast lähevad, võivadki asjad viltu minna," rääkis Hansapanga makromajanduse analüütik Maris Lauri Äripäevale.

Lauri sõnul nõuab kiire kasv lisatöökäsi, kuid neid meil kusagilt juurde tulemas ei ole. "Lisaks hakkavad palgad kiiresti kasvama ja ettevõtted avastavad ühel hetkel, et neil pole sellise palgatasemega võimalik toota. Kui nüüd ettevõtted selleks ajaks pole suutnud oma tootmist ümber korraldada, peavad nad oma äri kinni panema, inimesed jäävad tööta ning 11,5% asemel tuleb midagi hoopis väiksemat. Keskmiselt on varasematel aastatel palgatõusuks ennustatud 6-7%, kui aga mitu aastat järjest tõusevad palgad 20% ja enam, ei pea tootmine sellele enam vastu," nentis Lauri.

"Töötajatel on praegu väga hea elu, neid otsitakse praegu tikutulega taga ning palgad tõusevad väga kiiresti. Tööandjatel on praegu aga väga raske. Sellepärast peaks ka töövõtjad rohkem sellele mõtlema, et ega see tööandja rahakott lõpmatult paks ka ei ole. Kõigile meeldib rohkem palka saada, kuid kuskil on ikkagi mingid piirid," märkis ta.

"Töövõtjal tuleb läbi kaaluda, mis ta väärtus on, palju ta tööandjale lisaväärtust annab. See ei ole läbirääkimisteks hea positsioon, kui minna lihtsalt kaks korda kõrgemat palka küsima. Tasub mõistlik olla ja mõista, et ka tööandjal on piirid," märkis analüütik. "Kindlasti on selliseid tööandjaid, kes nöögivad töötajaid. Kindlasti on selliseid ettevõtteid, mis maksvad miinimumpalka, kuid kui töövõtja tunneb, et on rohkem väärt, tuleb tal uus töökoht otsida või küsima olemasolevalt tööandjalt palka juurde. Eks siis tööandja otsustab, kas töötaja on seda väärt."