Tähelepanelik tuleb olla tehingutes fondiosakutega. Nimelt ei maksustata kasu fondiosakute vahetamisest, kui vahetus toimub sama ELis registreeritud fondivalitseja fondide vahel. Kui on tehtud mitu vahetust, tuleks osakute hilisemal müügil lähtuda esimeste osakute soetamismaksumusest. Väärtpaberite vahetuse puhul tuleb muudel juhtudel võtta müügihinnaks vahetuse teel vastu saadud väärtpaberi turuhind, millest lahutatakse ära antud väärtpaberi soetusmaksumus.
Füüsilise isiku maksustamine on kassapõhine. See tähendab, et tulu tekib sellel aastal, mil raha laekub. Näiteks kui väärtpaberi müügikorraldus anti 31. detsembril, kuid raha laekus uuel aastal, siis on see uue aasta tulu.
Esmakordselt on 2006. aasta tulude deklareerimisel eeltäidetud tuludeklaratsioonil näha EVKs registreeritud väärtpaberite müügitehingud. Kuna eeltäidetud deklaratsioonilt nähtub vaid müügitulu, siis peab maksumaksja ise märkima väärtpaberite soetamismaksumuse ja väärtpaberitehingute kulud. Samuti tuleb endiselt ise deklareerida need väärtpaberitehingud, mis puuduvad eeltäidetud deklaratsioonilt (näiteks makseta tehingud, börsivälised tehingud, tehingud fondiosakutega ja välismaa väärtpaberitega jne). Kui eeltäidetud deklaratsioonil olev väärtpaberi müügitulu ei ole õige, siis tuleb see parandada.
Väärtpaberite soetamismaksumusena tohib maksumaksja arvesse võtta ainult dokumentaalselt tõendatud kulu. Kui kulu pole võimalik tõendada, ei saa seda seega ka arvesse võtta (näiteks on väärtpaberid ostetud käest kätte sularaha eest või ei ole pangast enam võimalik vajalikku teavet saada). Soetamismaksumusena saab arvesse võtta ainult neid summasid, mida maksumaksja ise on väärtpaberite soetamiseks kulutanud. Kui väärtpaberid on saadud tasuta (näiteks kingitus või pärand), on nende ostuhind järelikult reeglina null. Väärtpaberite müügi või ostuga seotud kuluna saab arvesse võtta vaid konkreetse tehingu kulusid, mitte väärtpaberikonto hooldustasu. Erandina lubatakse väärtpaberikuluna arvesse võtta väärtpaberikonto avamise tasu.
Välismaalt saadud väärtpaberitulu tuleb Eestis deklareerida ja tasuda sellelt maksud.
Kinnisvara müügist saadud tulu kuulub reeglina deklareerimisele ja maksustamisele.
Seadus sätestab rea maksuvabastusi: alalise või peamise elukoha müük, omandireformi käigus tagastatud maa ja eluruumi müük, erastatud eluruumi müük (kuni 2 ha maad, mis on ka erastatud), vähemalt 2 aastat omatud suvila või aiamaja müük (kuni 0,25 ha maad). Alalise või peamise elukoha müügi maksuvabastuse suhtes ei ole oluline, kui kaua sees on elatud, kuid oluline on, et seda oleks alalise või peamise elukohana kasutatud võõrandamiseni.
Maksuamet vaatab elukohana kasutamist väga sisuliselt ning kindlasti ei piisa elukohana kasutamise tõenduseks sissekirjutusest. Ehkki maksuhaldur aktsepteerib, et inimesel võib olla mitu elukohta, peab arvestama riskiga. Kui õnnestub tõendada eluruumi kasutamist elukohana, on võimalus, et tõendamata jääb alaline või peamine elukoht (siis maksuvabastus ei rakendu).
Kinnisvaras liiguvad suured summad, seetõttu võivad ka väikesed eksimused olla väga valusad. Enne kinnisvara müüki tasub maksuasjad endale selgeks teha.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.