Ametnikud hakkavad turismiärisse raha süstima

Aastaks 2013 plaanib riik luua juurde 6000 töökohta ning suurendada turismiteenuste eksporti 15,2 miljardilt kroonilt 20,5-le.

"Meil on olemas kõik eeldused Eesti kui turismiriigi positsiooni tugevdamiseks, nii teadmised kui ka praktika. Nüüd tuleb ainult šanss ära kasutada. Kõlab loosungina, kuid paljudele eestlastele võib see olla ärivõimalus," märkis Mutso. Ta lisas, et aeg on soodne ja juba mullu kasvas siseturism rohkem kui kolmandiku võrra.

Raha jagamisel lähtub EAS sellest, kuidas rahastatud objekt või firma tulevikus iseseisvalt hakkama saab. "Näiteks välismessidel käimise riiklik toetamine mahus 10 000 krooni võiks kaasa tuua 50 kontakti leidmise, neist viie muutumise äriks ja seega suurema turistide arvu ja tulu ettevõttele," sõnas Mutso.

Turismifirmade liidu tegevdirektor Kersti Kont tõdes, et rahalaeva saabumine Eesti turismi juurde on tervitatav. "Ootame ja vaatame. Enne kui rakenduskavad pole valmis, ei oska midagi täpsemat ütelda," lisas ta.

Jaanuaris valmistavad EAS ja majandusministeerium ette turismi arengukava rakenduskava, mis jõuab valitsusse veebruari lõpul. Täpsed programmide ja tegevuste tingimused tahab 20pealine turismiarenduskeskuse meeskond paika saada suveks. Seejärel, uute programmide avanedes, hakkab EAS vastu võtma projektitaotlusi.

Olen EASilt saanud toetust kaks korda, 2004. aastal starditoetust ning teisel korral infrastruktuuri arendamiseks. Viimast taotlesin ligi aasta ning lõpuks õnnestus see nibin-nabin saada.

Tulevikus võiks EAS kindlasti mõelda, et infrastruktuuritoetus on väikestele turismiettevõtetele hädavajalik nii alustamiseks kui ka toimimiseks. Loodan samuti, et toetusi jagades ei aja nad näpuga paberil iga sõna taga. Näiteks kirjutasin projekti, et tahan külla piiripunkti teha, mille peale öeldi, et kuule mees, see pole ju infrastruktuur. Praegu on mõte lähima kahe aasta jooksul ehitada väike lennuväli ja sadam Uhtjärvele. Ehk on EAS nüüd paindlikum.

Välismessidele saatmise mõtte kiidan igati heaks. Tunnetan oma töötajategi puhul, et peaks neid õppima saatma, kui vaid ressursse leiaks.

Autor: Airi Ilisson