Rootsi välisminister Carl Bildti
väärtpaberiskandaali hakkab uurima prokuratuur. Ministri tegevusel lasub
altkäemaksukahtlus.
Prokurör Christer van der Kwast valmistab ette kriminaaljuurdlust välisminister Carl Bildti suhtes, kirjutab Rootsi meedia. Süüdistaja kogub materjale Carl Bildti Vene naftafirma Vostok Nafta aktsia- ja optsioonitehingute kohta, millega ta teenis tulu 4,8 miljonit Rootsi krooni (8,3 miljonit Eesti krooni).
"Tahame kokku panna põhjapanevaid dokumente nt selle kohta, kuidas Carl Bildt on näidanud oma osalust Vene naftafirmas, nii et kõigile saab selgeks, mis on toimunud," vahendab van der Kwasti sõnu Rootsi majandusleht Dagens Industri.
Bildt kuulus välisministriks nimetamise ajal Vostok Nafta nõukogusse, kuid astus seejärel sellelt kohalt tagasi ja müüs oktoobris ka kõik naftakompanii aktsiad. Sellegipoolest jäid talle alles ettevõtte optsioonid. Avalikkusele on nende kohta antud vastuolulist infot, kirjtuab Postimees.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rootsi meedias on väidetud, et Bildtil ei olnud tegelikult õigust optsioonidele. Vostok Nafta juhtkond olevat need talle andnud alles tagantjärele, oodates Bildtilt selle eest vastuteeneid. Rootsi keskkonnapartei nõudis seetõttu pühapäeval ametliku juurdluse algatamist, et välja selgitada, kas minister on võtnud altkäemaksu.
Carl Bildt ise tõrjub süüdistusi: "Olen firma nõukogu liige olnud neli aastat. Kompensatsioon, mille sain, on töö eest, mida tegin."
Seotud lood
Sloveenia peaministri sõnul on Soome
Yle uuriva ajakirjanduse saates MOT tema vastu suunatud
altkäemaksusüüdistused alusetud. Soome politsei on aga vastuste andmisel
kidakeelne.
Rootsi välisminister Carl Bildti hiljutise
optsiooniafääri kohta Vostok Naftas ei alustatud eeluurimist.
Rootsi välisminister Carl Bildt on jälle
tähelepanu keskpunktis, kuna kohalik õhtuleht Expressen tuli välja paljastustega
sündmuste kohta, mis toimusid enne Iraagi sõda.
Rootsi välisministri Carl Bildti sõnul
võiks Venemaa muuta oma hoiakuid, kui ta tahab üles ehitada kaasaegset
ühiskonda.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.