Männik: kas pühendun ühiskonnale või lähen kalale

"Võib arvata, mis kultuuri see ettevõttesse tõi, kui üks monopol jagas defitsiitset teenust - klient ei olnud seal mitte keegi. Kõik tuli ümber korraldada, paljud inimesed asendada," meenutas Männik. "See oli just emotsionaalselt raske."

Võiks arvata, et Rootsis kasvanud mees pillub sõnu. Mitu tuttavat on temalt juba küsinud, kas ta pärast ameti mahapanemist läheb Rootsi tagasi.

Ei lähe, on vastus. "Minu lapsed - üheksa-aastane poeg ja 11-aastane tütar - võinuks ka Rootsis või Kanadas kasvada, aga nende kasvatamine Eestis on teadlik valik. Lapsed ei oska isegi rootsi keelt, ma pole leidnud motivatsiooni neile seda õpetada."

Poolteist aastat tagasi kaunil suvepäeval järve peal tehtud perepilt on kuvari järel suuruselt teine ese Männiku laual. "Töö ja pere ongi kaks minu prioriteeti. Ega minu tööajast keegi küsi, töö peab lihtsalt tehtud saama. Aga tähtis on, et oleksin isa rohkem kui üksnes bioloogiliselt," selgitas ta.

Männiku kaheksanda korruse kontorist ei saa siiski lahkuda küsimata, miks siis ikkagi pikk püsisuhe Eesti Telekomiga otsa sai - ega ülemused Telia Sonerast talle viimati kinga andnud? Eesti Telekom oli varem ju börsile teatanud, et Männik lahkub 2008. aasta aprillis, mil saab 63-aastaseks.

Ei andnud, kinnitas Männik. "Põhjus on ümberkorraldustes kontsernis. Osakond, mille eest meie vastutasime, kaob ära ja inimesed saavad uued töökohad," selgitas ta. "Eks ma olen kaua olnud ka, kolme nädala pärast saab kümme aastat Eesti Telefoni ja Eesti Telekomi juhtimist täis, ja ma tundsin, et kui ma juba nagunii mineja olen, siis pole mõtet enam venitada. Pigem lahkuda liiga vara kui liiga hilja, usun ma. Ning ühiskonnaelus ja poliitikas saab minu eas veel mõnda aega tegutseda."