Milline on Eesti visiitkaart?

See kõik on põhjuseks, miks isegi ühetaolise tulumaksu vastu sõdides võimule pürgivad poliitikud sinna jõudes ühetaolise tulumaksu kaotamist tõsiselt ei ürita. Pole ju mõtet tappa kana, kes muneb kuldmune. Tüüpiliseks näiteks on siin Edgar Savisaar, kes valimistel on teinud progresseeruvast tulumaksust endale valimisratsu, valimiste järel laseb asjadel aga endistviisi minna. Pean tunnistama, et sellise silmakirjalikkuse vastu pole mul midagi.

1. jaanuarist 2007 ühetaolisele tulumaksule üleminevast Makedooniast võib peagi aga ka saada esimene riik, kes võtab kasutusele Eesti tulumaksureformi teise poole ehk nullmaksumäära reinvesteeritud kasumile. Loodetavasti pole Eesti selleks ajaks ise sellest loobunud. Nimelt pole Ansipi valitsus suutnud siiamaani anda Eesti ettevõtjatele selget vastust, kuidas Eestis Euroopa Liiduga kokku lepitud üleminekuperioodi lõppedes ehk juba järgmisest aastast alates ettevõtlust maksustama hakatakse. Ettevõtjad vajavad tulevikuplaanide tegemiseks aga selgust. On kahju, et praegune valitsus ei soovi seda pakkuda. Koalitsioonisisestes lahkhelides smoorimise asemel tuleks peaministril ettevõtte tulumaksu küsimus Riigikogu ette tuua ning lahendada. Isiklikult arvan, et Eestil tuleks jääda praeguse tulumaksusüsteemi ehk nullmaksumäära juurde ka siis, kui oleme üle võtnud Euroopa Liidu poolt nõutud direktiivid. Eesti ettevõtlusele oleks harjumuspärase lihtsa maksusüsteemi muutmine tõsiseks hoobiks. Arvestades eesti ettevõtluse konkurentsivõime kohale niigi kogunevaid musti pilvi, oleks nullmaksumäärast loobumine ennatlik otsus. Loodetavasti leiab Reformierakond endas jõudu Keskerakonnale antud küsimuses vastu astuda ning tema survele mitte alistudes asi parlamenti viia. Peaminister Ansipi senist tegevusetust vaadates puudub mul sellesse paraku usk.

Nii võib Eesti probleemiks saada hoopis suutmatus otsustada. Sellele viitab ka asjaolu, et kui Gruusia toetamine välja arvata, jäävad teised Bushi poolt esile tõstetud Eesti saavutused minevikku. Viimaste aastate jooksul pole neile midagi uut lisandunud. Eesti pole isegi suutnud täiel määral ära kasutada e-valitsuse ja ID-kaardi poolt pakutavaid võimalusi. See ei saagi teisiti olla, kuna Reformierakonna õnnistusel raudtee taasriigistamisega tegelev majandusminister pole pooleteist aasta jooksul leidnud aega infotehnoloogia nõukoja kokkuvõtmiseks. Kui kavatseme veel kauaks loorberitele puhkama jääda, võivad need ühel hetkel lihtsalt tolmuks pudeneda.

Eestil oleks viimane aeg jalad kõhu alt välja võtta ning taas midagi sellist ette võtta, millest võiks saada Eesti järgmine visiitkaart. 25000 või 40000kroonine palk selleks ilmselt olla ei saa.