Ehitushindade tõus tingib veemajanduse hangete kallinemise, mis omakorda toob päevakorda kanalisatsiooni ja puhta vee süsteeme parendavate europrojektide edasise saatuse.
Tõenäoliselt selgub, et konkreetselt Emajõe-Võhandu projekti ei saa enam Euroopa Liidu poolt praeguseks eraldatud summade eest täies mahus teostada - raha jääb puudu. Kui palju projekt kallineb ja millise institutsiooni toel lisaraha leitakse, on esialgu veel täpselt välja koorumata.
Üks on kindel - projektide katkijäämine ei saa olla variant, mida isegi kaaluda, sest ELiga liitumisel võttis Eesti endale kohustuse viia kõikide omavalitsuste valgalas (ka Emaõe-Võhandu) paiknevate linnade-valdade veemajanduse infrastruktuur vastavusse ELi direktiividega.
Kohustuse mittetäitmine läheb riigile trahvi näol tervikuna kordades kallimaks kui ükskõik millise teise lahenduse leidmine.
ASi Emajõe Veevärk tellitud pakkumiskutsedokument koos eskiisprojektiga kõikide omavalitsuste kohta saab valmis selle aasta novembris ja seejärel kuulutatakse tõenäoliselt 2007. aasta alguses välja ehitushange. Selle lõppemisel selgub parim pakkuja ja ka ehituse lõplik maksumus ning siis saab selgeks, kui palju raha puudu jääb.
Seega on kõige reaalsem ja mõttekam riigi lisatoetuse leidmine. Arvestades, et ehitustsükkel hõlmab mitut aastat, saab puudujääva summa jaotada mitme eelarveperioodi peale, mis võimaldab projekti teostada väiksemate osade kaupa ning sel moel rahatühimikku mõistuspäraselt täita.
Emajõe Veevärk loodi keskkonnaministeeriumi initsiatiivil, et tagada euroliidu rahastatavas Emajõe-Võhandu suurprojektis osalevatele omavalitsustele Ühtekuuluvusfondi maksimaalne toetus. Emajõe Veevärgiga ühines 22 omavalitsust ja projektiga saadava toetuse suurusjärk on 516,6 miljonit krooni. Tegemist on Ühtekuuluvusfondi tagastamatu abiga.
Projekti lõplik eesmärk on viia Emajõe Veevärgiga ühinenud omavalitsuste veemajanduse infrastruktuur vastavusse ELi direktiividega. Seda eelkõige selleks, et tagada kohaliku elanikkonna varustamine nii kvaliteetse joogivee kui ka kanalisatsiooniga.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.26, 11:00
Taristuehituse suurim risk ei ole hind, vaid ettearvamatus
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele