Uuest aastast suureneb kontroll äriühingute ja füüsilisest isikust ettevõtjate ning nendega seotud isikute vahel toimunud tehingute üle.
On avalik saladus, et dividend ei ole ainus kasumi jaotamise viis: sama saab teha näiteks ka tehingutes ebaõigeid hindu kasutades. Seetõttu kasutavad paljud riigid nn siirdehindade reegleid.
Nimetatud reeglid kehtestati Eestis aastal 2000, kuid seni need maksuhalduri poolt laiemat kasutust leidnud ei ole. Nüüd kavatseb riik nende täitmist senisest rohkem kontrollima hakata, sealhulgas ka Eesti-siseseid tehinguid. Tulemas on uus ja põhjalikum rahandusministri määrus, mis jõustub 1. jaanuaril. Siirdehindade kontrolliks vajalikud kontrollküsimused lisanduvad uuest aastast ka maksudeklaratsiooni TSD-peavormile, muudatus on juba Riigi Teatajas avaldatud.
Kuna kaupadel ja teenustel enamasti "ühte õiget" turuhinda ei ole, siis tehakse igal konkreetsel juhul kindlaks sobivaim(ad) meetod(id), mille(de) abil arvutatakse välja vahemik, kuhu seotud isikuga tehtud tehingu hind jääma peab.
See annab ettevõtjale mänguruumi ning ta saab tehingu hinna määrata ka selliselt, et hind jääb aktsepteeritava vahemiku ühe või teise piiri lähedusse.
Kontsernisisese kulude jagamise kokkuleppe korral arvutatakse igale äriühingule langeva kulu osakaal sobiva näitaja (käive, töötajate arv, toodangu maht vms) alusel ning seal on ettevõtja mänguruum väiksem.
Määrusega sisseviidav dokumenteerimise nõue teeb ühelt poolt küll maksuhalduri töö kergemaks ja aitab siirdehinna turuväärtusega vastavust kontrollida, kuid samas aitab ka ettevõtjal oma positsiooni kaitsta.
Seejuures peavad suurettevõtjad oma tegevuse dokumenteerima põhjalikumalt, omades ühte dokumendikausta kogu kontserni ja teist konkreetse äriühingu kohta. Nende dokumendikaustad on küllaltki mahukad, sisaldades äritegevuse, omandisuhete, tehingute ja hinnapoliitika kirjeldusi.
Kriteeriume suurte ja väikeste ettevõtjate eristamiseks on mitu, tavaliselt kuuluvad nende hulka grupi konsolideeritud töötajate arv, käive ja bilansimaht.
Teiste riikide praktika näitab, et turuhinna vahemiku leidmiseks meetodi valik, rahvusvahelistest andmebaasidest võrdlusandmete otsimine, arvutuste tegemine ja analüüsi tulemuste tõlgendamine jääb spetsialistide tööks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.26, 11:00
Taristuehituse suurim risk ei ole hind, vaid ettearvamatus
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele