Teisel kohal on 1,67 miljardi krooniga Mati Polli.
Mõned aastad tagasi Sylvesteri aktsiate müügiga sadu miljoneid kroone teeninud Mati Polli suutis läinud aastal oma investeerimisfirmale Tristafan anda uue hinguse.
Ettevõtte varade maht kahekordistus pelgalt ühe aastaga, küündides nüüd üle 800 miljoni kroonini. Nii kuulub talle pool Pärnu suurimast, Kaubamajaka nime kandvast keskusest ning ka Tallinnas mitu suurt kinnisvaraobjekti, mis on valdavalt välja renditud. Lisaks on Tristafan osanik mitmes Leedu ja Läti kinnisvarafirmas.
Lisaks kinnisvarale on Polli enda jaoks leidnud ka mitu uut investeerimisvaldkonda, näiteks pagaritööstuse, kus ta ostis enamusosaluse Tamsalus tegutsevas ASis Hallik ja endise Viru Leiva varad, ning laevanduses, kus ta on omandanud osaluse firmas nimega Navi Shipping Ltd.
Kolmandale kohale asetus 1,67 miljardi krooniga Maksim Liksutov, kes on Transgroup Investi üks omanikke. Ettevõtte müügitulu ulatub tänaseks juba üle 10 miljardi kroonini aastas, varade maht on aga ligi neli miljardit kroonini. Kontserni koosseisu kuuluvad kümned Eestis ja Venemaal registreeritud firmad, mis tegelevad raudteeveoste ekspedeerimise, tsisternvagunite tootmise, üldehituse, kütuse müügi, turisminduse, turvateenuste osutamise, väetise ja killustiku tootmise ning veel mitme muu alaga, finantsteenused sealhulgas. Tagatippu kuulub ettevõttele veel ligi 200 miljoni kroonine väärtpaberiportfell, mis sisaldab näiteks Gazpromi, Lukoili ja Sberbanki aktsiaid.
Seotud lood
Koostades juba aastaid Äripäeva rikaste
edetabeleid, on mul tulnud sageli kokku puutuda ühe kindla väärarusaamaga. Jutt
on nn arvestuslikust jõukusest, mis muutub tegelikkuseks siis, kui üks või teine
miljonär otsustab oma aastatega kogutud osalused ühel päeval maha müüa.
TOP 500 hulka pääsenute arvestusliku jõukuse
kogusumma oli aasta tagasi 70 miljardit krooni, nüüd 90,5 miljardit.
Toomas Annus nimetab aasta kõige mustemaks
päevaks seda, kui Äripäeva vahel ilmub järjekordne rikaste TOP 500, tema nimi
esikohal.
Toomas Annus räägib, et Eestis on väga
raske leida Eesti kapitalil põhineva ettevõtte tippjuhti, kes meediaga meelsasti
suhtleks. Põhjuseks on ühepoolne mudaloopimine, kuni inimene on põlvili.
Kaasaegne
ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.