Tallinnas kolme kiirabibrigaadiga opereeriv
Falck sai Põhja-Eesti häirekeskuse kaudu üheksa kuu jooksul 10 242 väljakutset,
millest septembrikuuse jäi 1118, teatas firma.
Põhja-Eesti häirekeskuse andmeil tehti Tallinnas üheksa kuu jooksul kokku 52 552 väljakutset, millest 10 242 ehk ligi 20 protsenti suunati teenindamiseks Falckile.
Üheksa kuuga teenindatud väljakutsetest sai Falcki meedikutelt abi 8657 täiskasvanut ja 904 last. Valeväljakutseid tehti Falcki kiirabile üheksa kuu jooksul 222, annulleeriti 178 kutset. Surma tuli konstateerida 281 korral.3559 korral (35% juhtumeist) nõudis patsiendi olukord hospitaliseerimist. Traumade tõttu pidi Falcki kiirabi abi andma 1350korral, neist 960 juhtumil (71%) tuli kannatanu haiglaravile viia. 527 korral oli tegu olmetraumaga, vägivalla käes kannatanuid oli 224, liikluses viga saanuid 202.Sünnitajaid abistasid Falcki kiirabibrigaadid üheksa kuu jooksul 131 korral.Liigse alkoholitarvitamise tõttu vajas Falcki kiirabi abi 545 inimest. Hingamisseiskumisega narkomaane tuli turgutada 127 korral.Elustamise pidid Falcki meedikud üheksa kuu jooksul ette võtma 20 korral.Falckil on Tallinnas kolm kiirabibrigaadi, mis kuuluvad pealinna ühtsesse kiirabisüsteemi. Kaks brigaadi baseeruvad Lasnamäel ja üks Haabersti linnaosas. Pealinna ühtses kiirabisüsteemis tegutseb Põhja-Eesti häirekeskuse andmeil täna lisaks Tallinna Kiirabi 12 brigaadi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla kaks reanimobiili.Eestis alustas Falck kiirabiteenuse osutamist 2001. aasta aprillis. Euroopa Liidus opereerib Falck suurimat kiirabiteenistust. Falcki kiirabid sõidavad kuue Euroopa riigi teedel ja brigaadide arv ulatub üle 900. Viimati võideti riigihange Slovakkias 90 brigaadi käivitamiseks, mis on võrreldav kogu Eesti kiirabiteenuse haldamisega.
Seotud lood
Narva-Jõesuu ostab suvekuudeks Falckilt
tänavatel patrullimise teenust korvamaks politseinike nappust avalikes
kohtades.
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.