Kohtud kärbivad ametnike omavoli

Halduskohtud on ära teinud märkimisväärse töö ametnike omavoli kärpimisel ja demokraatlike põhimõtete edasiarendamisel, kuid põhiprobleemiks on menetluse aeglus.

Selle aasta 1. jaanuarist kehtib uus eraõigusvaidlusi reguleeriv tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Ettevõtjatele, kes otsivad kohtulikku kaitset avaliku võimu vastu, on sama olulised halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) nüüd septembrist jõustunud muudatused. Muudatuste eesmärk on saavutada menetluse kiirus ja ökonoomia.

Muudatus näeb ette menetlusosaliste nõusolekul kirjalikku menetluse, mille puhul piisab korralikult ettevalmistatud kaebuse kohtule esitamisest ja seejärel protsessiosaliste vahel menetlusdokumentide vahetamisest. Kirjalikus menetluses ei pea enam kohtusse ilmuma või sinna advokaati saatma, mis vähendab aja- ja rahakulu. Kirjalik menetlus on enamikul juhtudest mõistlik valik.

Muudatus annab kohtule õiguse juba eos välistada alusetute kaebuste menetlusse võtmine. Paljud ettevõtjad on kokku puutunud mõttetute halduskaebustega, mille eesmärk on väljapressimine isikute poolt, keda vaidlustatav haldusakt, näiteks ehitusluba, üldse ei puuduta. Seni oli õigustatud isik sunnitud kaitsma end ka ilmselgelt lootusetu kaebuse vastu ja läbi käima närvesööva protsessi. Menetlemisest keeldumise näol ei ole tegemist põhiseadusliku kohtusse pöördumise õiguse rikkumisega, kuna keeldumisele on võimalik esitada määruskaebus.

Kui keegi vaidlustab isikule soodsat haldusakti, siis on vastustajaks haldusorgan ja soodustatud isik osaleb menetluses kolmanda isikuna. Tihtipeale kannab just kolmas isik suuri kulusid oma õiguste kaitseks, näiteks selleks, et temale sobiv, kuid vaidlustatud detailplaneering jääks kehtima. Ka siis, kui kaebus osutus alusetuks, ei olnud võimalik kaebajalt kulusid sisse nõuda, mistõttu senine kord jättis kolmanda isiku õigused ebaõiglaselt kaitseta.

Muudatus näeb ette advokaadi- ja kohtukulude väljamõistmise kolmanda isiku kasuks, mis vähendab alusetute kaebuste esitajate indu kaevata näiteks selleks, et teisele isikule kahju tekitada.

Erinevalt traditsioonilistest õigusriikidest minnakse Eestis harva kompromissile. Tavaliselt on meie "ilmeksimatu" ametnikkond eriti paindumatu ja halba, kuid "väärikat" kaotust eelistatakse heale kompromisslahendusele. Muudatus paneb kohtule kompromissi soodustamise tänuväärse ülesande.

Uuendatud seadustik lähtub jätkuvalt nn uurimisprintsiibist, mis seisneb kohtu aktiivses rollis asjaolude väljaselgitamisel. Seda head põhimõtet on pahatihti passiivsete ja ainult kohtu peale lootvate menetlusosaliste poolt kuritarvitatud. See on koormanud kohtute ressurssi ja põhjustanud asjade venimist.

Seaduse uus redaktsioon rõhutab poolte kohustust aktiivseks osaluseks tõendamismenetluses. Muudatuse kohaselt kohus ei saa väljuda kaebuse piiridest ega otsustada seda, mida pole palutud. Seetõttu tuleb halduskaebused väga täpselt sõnastada.

HKMSi muudatused on igati mõistlikud ja ettevõtjatele kasulikud, kuid need pelgalt leevendavad olukorda ja kohtuasjade venimisele ei tule lõppu seni, kuni kohtunikud on üle koormatud. Seepärast on uues HKMSis loobutud kohtuasjade läbivaatamise tähtaegade sätestamisest.