Ajakirjaniku ehitusseiklused teisel pool lahte

Teame, kui agressiivselt Soome ametiühingud võitlevad tavatöölise õiguste eest. Sealne elu ja töö peaksid olema hoopis stabiilsemad kui Eestis.

Tegelikkuses erineb reaalne elu eestlase jaoks kujutlusest rohkem, kui arvatagi oskaksime. Põhjus on lihtne: eestlasest ehitustööline töötab Soome firmas renditöölisena. Lühidalt tähendab see, et Eesti ehitaja sõlmib töölepingu kodumaise ehitajate vahendusega tegeleva firmaga. Nõnda renditakse eestlane edasi Soome ehitajate vahendusega tegelevale ehitusettevõttele.

Sellest tulenevalt kehtivad Eesti ehitajale ka Eesti õigusnormid. Nõnda selgubki Soome tööle asudes, et Eesti ehitajat ei kaitse sealsed seadused.

Ent see on kõigest väikene osa saabuvatest üllatustest. Ehitajal tuleb jagada oma niigi kitsast ruumi võõraste inimestega. Mina elasin aprillis Järvenpääl töötades küll kuuekesi kolmetoalises korteris, aga samas puutusin kokku ehitajatega, kes Helsingisse tööle asudes elasid kahetoalises korteris koos kümne endasuguse õnneotsijaga. Edaspidi tabavad ehitajat paaripäevaste intervallidega seiklemised ühelt objektilt teisele. Kui vahetub objekt, siis muutub ka elukoht.

Kõigele lisaks seisavad eestlased Soomes silmitsi tõsiasjaga, et neid koheldakse kui töötavaid roboteid. Kui ta juhtub töökaaslastega ülemuse nähes vestlema nii, nagu teeb seda Soome ehitaja, ei vaadata asjale hästi.

Minu teine töökoht oli Connectline OÜ. Seal maksti mulle 13 eurot tunnis. Ületunnitöö eest lisandus tunnipalgale nädala sees 50% ja nädalavahetustel 100%. Kui välja jätta asjaolu, et palkade maksmisel oli mõningasi viivitusi, võib öelda, et kogu koostöö kulges heas õhkkonnas. Normaalselt kulges töösuhe ka kolmanda tööandjaga, kelleks oli Laka Urakointi Ay.

Üldjoontes võibki öelda, et eestlasest ehitaja on Soomes hinnatud, sest ta oskab ja viitsib töötada: kui soomlane laob tunni ajaga müürile kümme kivi, suudab eestlane sama ajaga paika panna kolmkümmend.

Eestlastest ehitustööliste seltskond on aga iseenesest üsna kirju. Mulle näib, et umbes 20% neist on endised vangid, kes alustasid uut elu ja polnud varem tööd üldse teinudki (puutusin kokku ka Saksamaal panga- ja juveeliärisid röövinud endiste vangidega).