Euroopa raha arendab meie ettevõtlust

Ettevõtlus ei ela vaakumis, vaid vajab edukaks toimimiseks ja kasvamiseks arenevat keskkonda ja oskuslikke terveid töötajaid, samuti toimivat infrastruktuuri ja - last but not least - ka hoogsat teadus- ja arendustegevust, mis aitaks Eesti ettevõtjatele üleilmastuvas konkurentsis unikaalseid eeliseid luua. Need kõik on valdkonnad, kuhu investeerimine on hädavajalik - võimalik, et ettevõtluse pikaajalise arengu tagamiseks on need olulisemadki kui ettevõtetele otsetoetuste jagamine. Kõigile neile eesmärkidele on ELi struktuuritoetuse kasutamise plaane tehes ka tähelepanu pööratud.

Peame arvestama ka sellega, mis saab pärast 2013. aastat, kui saame ELi vahendeid järjest vähem kasutada suurtes infrastruktuuri arendamise projektides. Kuna need euroliidu investeeringutoetused vähenevad edaspidi märkimisväärselt, peame lähiaastail võimalikult palju tegelema just arenguks hädavajalike infrastruktuuride arendamisega.

Kuna meie vahendid on piiratud, tuleb teha valikuid. Eesti on sihiks seadnud majanduse teadmistepõhisemaks muutmise ja just selleks kavatseme kasutada ka olulise osa struktuurivahenditest. Teadmistepõhise majanduse poole liikumiseks tuleb aga arendada koos nii ettevõtlust kui ka teadmiste loomist ja levikut ehk teadus- ja arendustegevust laiemalt.

Uuel ELi eelarveperioodil on kavas teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse rahastamist omavahel paremini siduda. Sellisest sünergilisest lähenemisest võidavad ettevõtlus (sealhulgas tootlikkuse kasvu kaudu) ja riik rohkem, kui pelgalt ettevõtetele üldisi investeeringutoetusi makstes.

Toetussummade piisavust või mittepiisavust ei väljenda mitte ainult igale ettevõtjale potentsiaalselt saadaolev rahanumber - arvestama peab ka teiste valdkondade kaudset panust ettevõtluse arendamisse.

Seejuures ei ole ettevõtluse arenguks tervikuna kavas otseselt suunata mitte ainult ettevõtluse infrastruktuuri arendamiseks mõeldud 5,6 miljardit krooni ELi toetusi, vaid ka 1,2 miljardit krooni ettevõtluseks vajalike teadmiste ja oskuste arendamiseks ning 2,9 miljardit krooni piirkondade konkurentsivõime tugevdamise nimel kohaliku ettevõtlus- ja külastuskeskkonna arendamiseks. Seega on kokku kavas kasutada ettevõtluse arengu hoogustamiseks 9,7 miljardit krooni ehk 18,2 protsenti kõigist ELi struktuurivahenditest.

Siinkohal juhiksin tähelepanu ka sellele, et ettevõtetel on just tehnoloogilise uuendamisega seotud investeeringuteks ja arendustegevuseks kasutada ligi 260 miljonit krooni aastas. See moodustab ligi 32 protsenti ettevõtluse infrastruktuuri arendamise toetusvahenditest.

EList laekuvad vahendid on täpselt samamoodi riigieelarve osa nagu Eesti siseselt kogutavad maksutulud ning nende kasutamine peab toimuma samadel alustel. Miks siis teha ELi toetuste eraldamisel erandeid ettevõtete üldiste toetamispõhimõtete osas? Eestis on aastatel 2007-2013 vajalik toetada ettevõtlust, et see muutuks teadmistepõhisemaks ja seeläbi ka tootlikumaks, kuid põhjendatud ei ole ELi struktuurivahendite üldine suures mahus ettevõtlusesse suunamine.

ELi struktuurivahendite kasutamise aluseks olevad rakenduskavad avalikustati äsja esimese eelnõu kujul ning kindlasti ei saa praegu rääkida lõplikest rahastamisnumbritest, sest kõigil on võimalik oma ettepanekuid esitada. Kogudes üle Eesti asjakohaseid ettepanekuid, saame struktuurivahendite planeerimisel parema ja kõigi huve arvestava tulemuse.