Tootearendusest saab eluküsimus

Tööjõupuudus toob aga kaasa palju positiivset. See sunnib tööandjaid tegutsema. Esiteks tuleb tõsta tootlikkust ning teiseks palkasid.

Sellises kontekstis ei saa olla enam prioriteediks uute töökohtade loomine, vaid töökohtade efektiivsus. Iga riik ja selle traditsioonid on erinevad. Eesti majanduselu on olnud seni tingimustes, kus ettevõtjad on ajanud kogu aeg kokkuhoidlikku joont. Eesmärk on olnud hoida kulud võimalikult madalal, kuid samas tootmismaht võimalikult suurena.

Seega on Eesti tööandjail piisavalt kogemusi, et hakkama saada ka tööjõupuuduse tingimustes. Põhjust paanikaks tööjõupuuduse pärast ei ole. Ei ole ka vajadust luua riiklikul tasemel komisjone, mis peaksid hakkama koostama strateegiaid ning nende abil likvideerima tööjõupuudust.

Räägime pidevalt Eesti innovaatilisusest, eriti IT alal. Kas poleks aeg - alustuseks kas või avalikus sektoris - suureks kannapöördeks. Meil on töökohti ülearugi. Et asja parandada, tuleks mõelda ratsionaalselt ning kasutada kas või näiteks infotehnoloogia võimalusi rohkem ära. Töölõike, kus saab asendada inimese masinaga, on palju. Ühest küljest tahame olla läänemaailmale eeskujuks oma innovatiivse ellusuhtumise ja IT edusammudega, kuid teisalt ei taha me infotehnoloogiat enda huvides ära kasutada. Eesti on jätnud kasutamata hulga IT võimalusi oma tegevuste optimeerimiseks.

Ja mitte ainult masinad ei aita meil väheneda tüütust konkurentsist töötajate leidmisel, vaid ka töötajad ise. Ametikohti tuleb optimeerida - tuleb tõsta nende tootlikkust. Kui tõstame töökohtade tootlikkust, on võimalik tõsta ka palkasid ning vastupidi.

Aga mida siis teha, kui eelarve ja kulutused on piiratud. Näiteks avalikus sektoris, kus palgataset piirab riigieelarve, mis annab vähe võimalusi uute töökohtade loomiseks ja lisatöökäte palkamiseks. Seetõttu ei ole uute töötajate juurdepalkamine õige tee efektiivsuse suurendamiseks. Niisiis ei vaevle Eesti mitte tööjõupuuduses, vaid pigem mõistlike otsuste puuduses. Kõrgharidusega inimeste protsent on meile küll kõrge, kuid teadjaid napib.

Me peame andma endast kõik, et Eestis ei juhtuks - ka mitte väiksemates mastaapides - nii nagu Kanadas, kus igal aastal oodatakse riiki tööle sadu tuhandeid immigrante ning kus rakubioloogia ja juristi haridusega inimesed töötavad Toronto tänavail taksojuhtidena.