Eesti: võrdsem kui Brasiilia, kihistunum kui Rootsi

With, without

And who'll deny that's what the fighting's all about.

Roger Waters, Us and Them

Väga ebavõrdses ühiskonnas puudub paljudel inimestel vaesuse tõttu võimalus laenu võtta. Seetõttu jäävad nad nn vaesuslõksu - nad ei saa näiteks õppelaenude abil oma inimkapitali vääristada. Nii langevad suured inimrühmad lõpuks moodsa majanduse rüpest välja. Pikas perspektiivis on see majanduse arengule kahjulik, sest lisaks sellele, et taolises majanduses kasutatakse inimressursse ebatõhusalt, kujuneb vaeste reservarmeest pikapeale ühiskonna talade alla vaesuse ja rumaluse plahvatusohtlik segu.

Gini koefitsiendiga mõõdetud sissetulekute ebavõrdsus ei ole Eestis pärast 2000. aastat statistikaameti andmetel enam suurenenud. Lähitulevikuks julgeksin ennustada pigem sissetulekute ebavõrdsuse mõningast vähenemist. Selleks annavad alust Euroopa tööturu avanemine, mida on agaralt kasutanud seni madalama sissetulekuga elanikud, ja laenuturu kiire areng, mis võimaldab järjest rohkematel inimestel vaesuslõksust välja rabeleda. Eelöeldust ei saa aga järeldada, nagu oleks Euroopa Liidu idapoolne laienemine rikaste ja vaeste igavesti problemaatiliseks jääva suhte lõplikult lahendanud.

Kõik sõltub, nagu ikka, taustsüsteemist. Olukorras, kus kodumaine heaolu on viimastel aastatel jõudsalt edenenud, jäävad ümbritseva maailma suundumused arusaadavalt tahaplaanile.

Mulle tundub aga kohati, et õige kaugelt vaadatuna paistavad Maal kõigepealt silma mõned suured kindlused (Põhja-Ameerika, Jaapan ja Euroopa, kuhu meiegi nüüd serva pidi kuulume), nende ümber laieneb aga kiiresti vaeste ja patuste alev, kus võtavad maad lootusetus ja raev ebaõiglasena tajutava maailmakorralduse vastu. Mis see jihad siis muudki on, kui üks rikaste ja vaeste kokkupõrke lõpmatutest variantidest. Nagu sõjas ikka jäävad ühele poole meie (rikkad või vaesed) ja teisele poole nemad (vaesed või rikkad).

Roger Waters Pink Floydist on öelnud, et kogu inimkonna ellujäämisvõimaluse määrab see, kuidas ja kas lahendatakse meie-ja-nemad küsimus. Kuigi siin on tegemist poeedi õhkamisega parema maailma järele, on selles mõttes kõige olulisem vist siiski ära öeldud. Vahest oleks esimeseks sammuks pääsemise teel Frans Eemil Sillanpää tõdemus, et nemad on tegelikult need teised meied. Iseasi muidugi, mida sellest siis edasi järeldada.