Linna apsud planeeringuis tasub selle elanik

Loogiliselt võttes oleks pidanud uut keskust ehitama asunud eraettevõte AS Astri-Narva ise planeerima ka ümbritseva liikluskorralduse ja leidma ressursse selle väljaehitamiseks. Kuid detailplaneeringu kinnitamisel ei osalenud ei liiklusspetsialiste ega arhitekte ja planeering kinnitati kujul, mis puudutas vaid ala, kuhu kerkis uus keskus. Sisuliselt võttis linn sellega vabatahtlikult liiklussõlme korraldamise enda peale. Nüüd peab fooridega ristmiku ehituskulud ca 2,5 miljonit krooni tasuma maksumaksja.

Põhimõte peaks ikkagi olema see, et ettevõte muretseb ise, kas ja kuidas kliendid tema objektile pääsevad - kellegi ärihuvid ei tohiks jääda avaliku rahakoti kanda.

1. juuni Äripäevas ilmus artikkel linnaplaneerimise olukorrast, kus vestlusringis osalenud arhitektide hinnangul domineerib selles valdkonnas praegu erahuvi selgelt avaliku huvi üle. Arhitekt Margit Mutso väitel on arhitektid tihti sunnitud oma töös lähtuma teiste (loe: poliitikute) visioonidest, mistõttu on omavalitsusjuhid oma piirkonna planeerimises tihti viimased otsustajad.

Arhitektihariduseta poliitikud ei ole linnaplaneerimises suurepärased visionäärid. Iga hinna eest uusobjekte ja investeeringuid ihaledes näevad nad tihti olukorda oma või omakasupüüdlikku lobi teinud kinnisvaraarendaja mätta otsast ja unustavad arvesse võtta uue objekti mõju piirkonna terviklahendusele.

Narvas juhtunu on hea näide, millise segaduse ja lisakuludeni läbimõtlemata tegevus viia võib. Kuna uue hoonega üheaegselt ei valminud liikluskorraldust, on ligipääs Astri Keskusse suhteliselt keeruline. Esialgse lahendusena võttis linn omavoliliselt kasutusele keskuse kõrval oleva Statoili tankla - selle üks sissepääs suleti "liiklusohutuse eesmärgil", et jalakäijad ohutult uude keskusesse pääseksid. Selle tulemusena toimub sisse- ja väljasõit teenindusjaama ühest kohast ning selle koormus on mitmekordistunud - lisaks Statoili klientidele kasutavad sissesõitu ka Astri Keskuse kliendid.

Eesti Statoil on korduvalt kirjutanud Narva linnavalitsusele palvega koostada ümbruse ja ristmiku jaoks asjatundlik liikluslahendus, mis tugineks tunnustatud liiklusspetsialistide eksperthinnangule, kuid asjatult.

Viidatud Äripäeva artiklis tõstab arhitekt Jüri Soolep esile Helsingi, kus planeerimine on linna monopol - linnavalitsuses on ligi 200 arhitekti, kes tegelevad nii üld- kui ka detailplaneeringutega. Ka Eesti võiks sarnasele tegevusmudelile mõtlema hakata - rääkimata avaliku ruumi kvaliteedi tõusust, tuleb see kokkuvõttes ka maksumaksjale odavam kui omavalitsuste juhtide vigade vaikne kinnimaksmine.