Turisti äratab Costa Ricas möiraahvi möiratus

Põhjas piirneb Costa Rica Nikaraaguaga ja lõunas Panamaga. Keskahelikud oma kohati tegutsevate vulkaanidega (Arenali vulkaan, mis on eriti aktiivne alates 1968. aastast) eraldavad auravad Kariibi džunglid Vaikse ookeani madalmaast. Nende vahele jääb veel ideaalse kliimaga kõrgplatoo Meseta Central: mitte liiga palav, jahe, niiske või kuiv. Elamiseks ideaalne kliima tingib ka selle piirkonna tihedaima asustatuse.

See vulkaaniline viljakas pinnas on ka ideaalne põllumajandusele: banaanid ja kohv on Costa Rica peamised ekspordiallikad. Muide, möödunud sajandi neljakümnendatel aastatel õppisid kostariikalaste lapsed lugema lausega: "Kohvi on minule hea. Ma joon kohvi igal hommikul." Jahedama kliimaga on ka Talamanca mäeaheliku nõlvadel paiknev Monteverde rajoon, mida iseloomustavad nõiduslikud pilvemetsad, kus võib kohata haruldast lindu nimega hundketsal.

Costa Rica on oma pindalast eraldanud rahvusparkidele ja kaitsealadele rohkem kui ükski teine riik maailmas - umbes 27%. See teeb Costa Ricast ökoturismi paradiisi. Mitmekesine loodus lubab retki erinevatesse rahvusparkidesse ja laiaulatuslikku aktiivset puhkust - näiteks paadiretked, vulkaanide vaatlemine, ratsutamine, golf, linnuvaatlus, matkamine köisradadel, sukeldumine, surfamine ja kalapüük. Tõelised seikluseotsijad saavad aga vaadata keevasse kraatrisse (Poasi vulkaan), sukelduda koos vaalade ja delfiinidega ja parvetada kärestikulistel jõgedel.

Kostariikalased ehk ticos (mehed) ja ticas (naised) on väga lahked ja abivalmid. Tänu armee puudumisele on see väike rahulik riik pääsenud paljudest hädadest, mis on tabanud tema Kesk-Ameerika naabreid.

Tallinna-suuruses pealinnas San Joses valitseb puhtus. Linna ilmestavad suurepärased pargid, poed, restoranid ja värvikad turud. Mõned pargid on ka ohtlikud, kuid mitte kuritegevuse, vaid selle tõttu, et pargis kasvavatelt puudelt võib midagi pähe kukkuda, näiteks küpsenud mango.

Costa Rica linnades on harva tänavanimesid ja teeviitu. Kui küsite teed kohaliku käest, võib ta tänava nime mitte teada isegi siis, kui ta sellel seisab. Orienteerutakse objektide järgi: näiteks sellest kirikust sada meetrit itta.

Mitmed teelõigud on Costa Ricas saanud sellised nimetused nagu "karistaja", "minu surm", "kondipurustaja", "sa kutsud seda teeks?!". Neid tuleb ka tõsiselt võtta, eriti kui reisite vihmaperioodil - vihmaseimad on september ja oktoober - ning kavatsete rentida auto.

Kuna Costa Rica on naabritest tunduvalt kõrgema elatusjärjega, pole kauplemine seal eriti levinud (v.a turud ja pikamaataksod). Elatusjärjest tulenevalt on ka kuritegevus väiksem. Suuremaid oste saate teha dollaritega, kuid söögikohtades, poodides, turgudel makske kohaliku raha coloniga. Hinnatase on tänu ameeriklastele küllalt kõrge, näiteks maksab õhtusöök heas restoranis 150-200 kr, loomulikult saab söönuks ka kolm korda odavamalt kohalikus restoranis.