Hüpoteeklaenu sissenõudmist ühisvara arvelt saab kiirendada

Täitemenetluse seadustiku järgi võib kohtutäitur pandilepingu alusel algatada täitemenetluse vaid kinnistusraamatusse kantud võlgniku vastu ning realiseerida temale kuuluva ühisvara osa.

Hüpoteegiga koormatud kogu kinnisasja müügiks peab kohtutäitur saama võlgniku abikaasalt nõusoleku tema vastu täitemenetluse algatamiseks ja vara realiseerimiseks. Paraku väheneb võla sundsissenõudmisel võlgniku ja tema abikaasa koostöövalmidus oluliselt.

Samas esineb piisavalt juhtumeid, kus laenusaaja soovib laenuandjale võla tasumiseks tagatise võõrandada, et vältida viiviseid, leppetrahve ja muid sissenõudmiskulusid, kuid tema abikaasa keeldub vara müügiks nõusoleku andmisest.

Nõusoleku mittesaamisel peab laenuandja nõudma kohtu kaudu lahendit, mille alusel oleks võimalik ka võlgniku abikaasa suhtes täitemenetlus algatada. Juhul, kui nõusoleku hagemine ei õnnestu madala riigilõivu määraga hagita menetluses, tuleb võlgniku kaaslaenajast või käendajast abikaasa vastu esitada hinnaga hagi, mille riigilõiv on kümneid kuni sadu tuhandeid kroone.

Kulukas ja aeganõudev kohtumenetlus laheneb aasta või paari pärast harilikult võlausaldaja kasuks, kuid menetluse kestel on tagatise realiseerimine ja võla tagasisaamine raskendatud või võimatu. Seega peaksid võlausaldajad nõudma hüpoteegi seadmisel teise abikaasa kandmist kinnistusraamatusse ühisomanikuna.