EKI: Eesti majanduse tulevik paistab roosiline

"Kuldsed ajad kaubanduse jaoks jätkuvad, sest tarbijate ostuvõime ja usalduse kasv näitab tõusutrendi. Samamoodi on hoogsalt kasvanud ehitusettevõtete lepingute mahud. Kui eelmise aasta esimeses kvartalis tagasid lepingud ehitusettevõtjatele töö keskmiselt 3,4 kuuks, siis käesoleva aasta samal ajal oli lepingutega kaetud juba 4,6 kuud," lausus ta.

Tööstuse tellimuste maht ületas tavapärase mahu nii siseturu kui ka välistellimuste osas.

Kuigi ettevõtete juhid kurdavad küsitluses nõudluse vähenemise üle ega rõhuta nii tugevalt kvalifitseeritud tööjõu leidmise probleemi, tuleb Marje Josingu hinnangul arvestada seda, et tööjõupuudus hakkab pikemas perspektiivis üsna oluliselt pärssima meie tööstusettevõtete arengut ja konkurentsivõimet.

"Kvalifitseeritud tööjõu leidmine on probleem, millega ettevõtte juhid üha rohkem paratamatult peavad hakkama lähitulevikus vaeva nägema," märkis ta.

Samas on Eesti tööstus Euroopa mastaabis väikese konkurentsivõimega. Väga oluline näitaja, mis peegeldab seda, kui aktiivselt tööstus kasutab oma tootmisvõimsusi, on Eestis võrreldes eelmise EKI samalaadse uurimusega veidi langenud.

"Kui muude majandusharude puhul räägime väga kiirest majanduse arengust, siis tööstuse tootmisvõimsuse rakendamises pole läbimurret toimunud ja selles osas on meil veel palju ära teha," lausus ta.

Eesti tööstus kasutas selle aasta esimeses kvartalis ligi 76 protsenti tootmisvõimsusest, Euroopa Liidus oli vastav näitaja 82 protsenti, Rootsis koguni 86 protsenti. Balti riikides on kõige kehvem tootmise efektiivsus Leedus, kus rakendatakse vaid 72 protsenti võimsusest.

Josingu hinnangul pole seda näitajat kerge parandada, sest kõikumine 1 protsendipunkti ümber tähendab märkimisväärset vahet tootmise efektiivsuses.