"Meie töö turustamisvõimaluse avardamiseks on vilja kandmas. Seetõttu mõtlesime osta sügisel uusi seadmeid ja suurendada töötajate arvu neljateistkümnelt kahekümne neljale. Oleksime ka taotluse esitanud toetuse saamiseks, aga nüüd langeb see võimalus ära," lausus ta.
"Juba sügisest antakse raha ainult mikroettevõtetele ja ametlikult põhjendatakse seda uue direktiiviga. Tegelikult on neil lihtsalt raha lõppemas," lausus Kaas.
Põllumajandusministeeriumi maaelu poliitika büroo peaspetsialist Kristine Hindriks möönis, et ministeeriumil on kavas lähiajal keskenduda mikroettevõtete toetamisele ja väikeettevõtete toetamine lõpetatakse. Ettevõtetel on ka edaspidi võimalus saada toetusi regionaalarengu fondi kaudu.
Väikeettevõtjate seisukohast on siiski tegemist negatiivse arenguga, sest uue korraga langeb ära üks kanalitest, mille kaudu ettevõtte arendamiseks on võimalik toetusi saada.
Kuigi mikroettevõtetes luuakse kõige rohkem töökohti, on nendes Kaasi sõnul ka töökohtade kadumine kõige kiirem.
Lisaks on mikroettevõtete palgad madalamad, ehk vähem atraktiivsed inimeste maale meelitamiseks.
"Statistika näitab, et pärast alustamist kasvab ettevõte eriti aktiivselt esimesel kahel aastal, kuni saavutab miljoni kuni poolteise miljoni suuruse käibe. Ja kolmandal aastal tekib reeglina seisak. Kui siis uusi investeeringuid ei tehta, lõpetab üle poolte ettevõtetest tegevuse. Meie arvates tuleks just sellisel hetkel ettevõtteid toetada ja igal võimalusel motiveerida neid kasvule," kirjeldas olukorda Kaas.
Seotud lood
Kaasaegne
ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.