• OMX Baltic0,13%308,15
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,46%1 454,22
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,42%10 394,37
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,87
  • OMX Baltic0,13%308,15
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,46%1 454,22
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,42%10 394,37
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,87
Rahandusministeerium avalikustas möödunud nädalal esialgse versiooni ELi poolt järgmise seitsme aasta jooksul Eestile eraldatava abiraha kavast. "Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013" koostatakse koostöös ministeeriumide ning valitsusväliste organisatsioonidega, et luua üldine visioon ja strateegiline alus ELi abiraha kasutamiseks. See tähendab, et käesoleva dokumendiga pannakse paika üldised pikaajalised suunad, millele aastatel 2007-2013 keskenduda.
Dokumendi eesmärk on koondada erinevate valdkondade strateegiad, et riigi arengut oleks võimalik läbimõeldult ja terviklikult suunata. Strateegia üldine iseloom tuleneb ühelt poolt ELi struktuurivahendite ettevalmistusi ja kasutamist sätestavatest regulatsioonidest. Üldsõnalisuse peamine põhjus on aga vajadus säilitada seitsme aasta perspektiivis paindlikkus, et suudaksime arengutele ja muutustele vajadusel kiirelt reageerida.
Käesoleva perioodi märksõna on koostöö - strateegia koostamise kõikides staadiumides, ka kõige varasemates, on tähtsaim komponent pidev konsulteerimine partnerite, ministeeriumide ning huvigruppidega. Strateegia tööversioon on hetkel staadiumis, kus on koondatud ja süstematiseeritud sisendid: ELi strateegilised suunised, erinevates siseriiklikes strateegiates sätestatu ja ministeeriumide ettepanekud. Seega ei sisalda dokument midagi radikaalselt uut, vaid sellesse on koondatud ja süstematiseeritud seni erinevates valdkondades kavandatu.
Tänaseks on olemas prioriteetide ehk sisuliselt valdkondlike tegevusalade loetelu ja kirjeldused süsteemsel kujul. Kuigi prioriteedid ei ole lõplikud, on see loetelu optimaalne ning meie hinnangul piisavalt täpselt sõnastatud ja kirjeldatud, et selle põhjal edasi minna. Meie eesmärk on avalikkusele eesseisvaid valikuid võimalikult varakult tutvustada.
Niisiis on protsess algusfaasis, mistõttu on ka töödokument esialgne ja loomulikult edasist arendust vajav. Praegu on eesmärk saada kokku strateegia esimene versioon, mille põhjal on seejärel võimalik asuda tegema valdkondlikke rakenduskavasid. Just rakenduskavades määratakse ära täpsemad tegevused ja rahastamismahud, suuremad projektid, objektid jne. Sellesse detailsesse planeerimisjärku jõuame peatselt. Ühe struktuurivahenditest rahastatava objektina on juba juttu olnud Tallinna-Tartu maanteest, mille ehituseks tuleb vajadusel leida lisaraha kas riigieelarvest või muudest allikatest.
Rahandusministeerium on lähenenud strateegia koostamise protsessile süsteemselt ja avatult. Meie taotlus on teha kättesaadavaks dokumentide tööversioonid ja mustandid, et huvilisi ja avalikkust kursis hoida ning juba varakult arvamuse avaldamist võimaldada. See tähendab, et töös olevad ja avalikustatud dokumendid võivad olla keeleliselt kohmakad ning nende sisu muutumas.
Kui strateegias on olemas prioriteetide loetelu ja kirjeldused, saab edasi minna. Järgmise sammuna leiame prioriteetide osakaalud. Rahaliste mahtude kokkuleppimisel kujunevadki valdkondade sisemised eelistused. Juba praegu võib välja tuua inimeste arendamise, infrastruktuurikeskkonna ja hariduse olulise rolli.
Niisiis on "Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013" näol tegemist üldsuundi näitava dokumendiga, kust minnakse edasi konkreetsete tegevuskavade suunas. Strateegiat täiendatakse jaanuari jooksul kodanike ja koostööpartnerite poolt esitatavate kommentaaride põhjal ning esitatakse 9. veebruaril valitsuskabinetile esimeseks aruteluks.
Seejärel on kavas kuni maini strateegiat nii sisulises, keelelises kui ka vormilises mõttes (koostöös huvirühmade, avalikkuse ja Euroopa Komisjoniga) edasi arendada. Praeguses staadiumis ei saagi eeldada rohkem, kui et dokument oleks kirjeldav ja üldisi sihte paika panev. Kõigepealt kindel vundament ja siis müürid. Võiksime alustada ka fassaadi ehitamisest, aga kasu poleks sellest kellelgi.
Rahandusministeerium annab endast parima, et strateegia sisaldaks kõiki olulisi ELi struktuurivahenditest finantseerimist vajavaid tegevusvaldkondi. Ikka selleks, et ühe osa riigieelarvest, nn euroraha kasutamine oleks võimalikult tõhusalt kavandatud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele