Eesti on üks edukamaid euroraha kasutajaid

Eesti saab edukalt lõppenud läbirääkimiste järel aastateks 2007-2013 ELi eelarvest üle 70 miljardi krooni. Sellest 52 miljardit saame Eesti arengutaseme kiiremaks järeleaitamiseks Euroopa keskmisele ehk ühtekuuluvusvahenditeks.

Eesti on olnud üks kõige edukamaid euroraha kasutajaid ELis ja olen kindel, et suudame jätkata samal kursil. Selleks, et meil Euroopa rahast võimalikult palju kasu oleks, peame vahendite kasutamist põhjalikult planeerima.

ELi struktuurifondidest tehtud väljamaksete osas oli Eesti möödunud aasta lõpuks uutest liikmesriikidest esikohal: 2004.-2005. aastal heaks kiidetud projektidest oli -Euroopa Komisjon maksnud välja 49%. Eelmise aasta lõpu seisuga on projektidega kaetud 63% kõigist struktuurifondidest.

Sellest tulenevalt on üheks prioriteediks teaduse infrastruktuuri arendamine. Peame jätkama hea töökeskkonna arendamist ja laborite ehitamist, kus saavad õppida noored teadlased ja teha oma arendustööd ettevõtted. Eesti peab muutuma atraktiivseks töökeskkonnaks ka mujalt pärit teadlastele. Olukord, kus mitmetes valdkondades läheneb professorite keskmine vanus 60 eluaastale, ei hoia meie teadust elava ja arenevana.

Teiseks, meie tööturg peab olema paindlik. Väga lihtsustatud lähenemine on näha paindlikkusena vaid töötajate lihtsamat koondamist. Tegelikult on vähemalt samavõrra oluline, et töötajatel on võimalik kasutada ümberõppeprogramme ja enesetäiendamise võimalusi.

Kolmandaks on tähtis ka transpordi- ja keskkonnainfrastruktuuri arendamine. Siin ei saa olla suuri üllatusi, kuna näiteks transpordi pudelikaelad on kõigil hästi silme ees. Otsuse, millistest projektidest alustada ja millised jätta hilisemaks, teeme veel praeguse poolaasta jooksul.

Otsuseid rahakasutuse kohta ei saa aga teha valitsus üksi. Järgmise riikliku arengukava koostamisel kaasatakse võimalikult palju kohalikke omavalitsusi, ettevõtjate ühendusi, keskkonnaorganisatsioone ja kõiki teisi, kes hoolivad riigi arengust.