Konkurentsieelis seadust austavale ettevõtjale

Ostjal ei ole ühtki alust seaduses sellise pakkuja menetlusest kõrvaldamiseks või võimalust jätta hankeleping sõlmimata. Makse, eriti sotsiaalmaksu tasuvail ettevõtjail on aga kulud paratamatult suuremad ja maksude tasumata jätmise arvel saavutatud madalaimat hinda nad pakkuda ei saa.

Uute nõuete mõju ja tähendus on mõnevõrra erinev. Mõlemad on suunatud ausaile ettevõtjaile konkurentsieelise loomisele. Erinevus on see, et esimene neist on obligatoorne ja kuulub tingimusteta täitmisele. Seda peab ostja rakendama menetluse mis tahes staadiumis. Selle prognoositava mõju võib võtta kokku nii: kui pakkujal on aasta jooksul maksuvõlgu, siis ta sel aastal riigihangetel osaleda ei saa. Teine on võimalus, mitte kohustus, ostjale hankelepingut mitte sõlmida või menetlusest kõrvaldada pakkuja, kelle tasutud sotsiaalmaks on madalam kui 70% oma valdkonna ja piirkonna keskmiselt palgalt tasutud maks. Siin on ostja otsustusvabadus suurem.

Näiteks omavalitsusasutus, kes on tellimas koolimaja katuse ehitust või talvist teehooldust, ei pea kõrvaldama menetlusest või jätma hankelepingu sõlmimata pakkujaga, näiteks valla väikefirmaga, mis on ausalt tasunud sotsiaalmaksu, mis jääb alla 70% piirkonna keskmisest. Küll annab see võimaluse ostjale mitte sõlmida lepingut pakkujaga, kes deklareerib, et on sotsiaalmaksu tasunud tervelt null krooni, aga maksuvõlgu tal ei ole.

Need nõuded pole niivõrd ümbrikupalkade maksmise vas­tase võitluse vahendiks kui konkurentsieelise loomiseks ­õiguspäraselt käituvatele ja ausalt makse tasuvatele ettevõtjatele. Uus riigihangete seadus on aga veel eelnõu ja vaidlused Riigikogus seisavad ees.