Äripäeva 3000 numbrit ? hüpe põhjalikkuses ja tehnoloogias

Ehk aitas heale minekule kaasa ka ühe autori Peeter Raidla eelmisel õhtul menukas telesaates ?Reklaamiklubi? välja hõigatud suur uudis Eesti oma majanduslehe ilmumisest. Tegijate plaanid olid hulljulged ja juba novembris trükiti lehte 60 000 eksemplari, ainuüksi tellimusi õnnestus müüa 50 000.

Esimese numbri alapealkiri oli ?Isemajandava Eesti ärileht? ja selles oli tõesti palju juttu isemajandamisest. Leht rääkis ka Eesti oma rahast ning omanikeringist sõltuvalt muidugi Eesti-Rootsi majandussuhetest. Lood oli pikad ja lohisevad, nagu tolle aja ajakirjanduses tavaks. Toimetus koosnes lisaks Linnule veel tehnoloogilise poole eest vastutavast Andi Raudbergist, ajakirjanik Urmas Vahest ja autojuhist.

Äripäeva 1000. number ilmus 27. mail 1997, seda aega mäletavad veel paljud toimetuse töötajad.

Reporterite töö oli siis palju tempokam kui praegu. Kirjutati rohkem lugusid ja ilmselt ka pealiskaudsemalt, kuna väga põhjalikku tööd teha ei jõudnud, kui päevas kaks uudist kirjutada.

Iga hommik algas koosolekuga, nüüd on reporteritel koosolek kord nädalas. Tagumise lehekülje ja vaatluslugusid planeeriti graafiku, mitte ideede järgi, st reporter teadis ette, et sel kuupäeval tuleb toimetajat tagumise looga rõõmustada, ja see oli tema oma mure, mis ideest ta selle kirjutas.

Igal kuul pidas tegevtoimetaja Andrus Vaher arvestust töö tulemuste kohta, andis lugude eest punkte ja rivistas ajakirjanikud selle järgi tabelisse. Seda aega mäletatakse siiani kui hirmsat plaanimajandust Äripäevas.

Oh, kui oleks siis teadnud seda, mida praegu! Äripäeva 1997. aasta kevadised uudised ASA Kindlustusseltsi kasumi kasvust, Farmaatsiatehase vingest kasumiprognoosist seoses Venemaal ühisfirma loomisega, Maapanga tõusust pankade riskireitingu tabelis (üllatus-üllatus, tegime ka sellist asja), Lepiksoni otsusest viia Tallinna raha Ühispanka, Tallinna Panga raskustest, mis põhjustatud ühe töötaja näpuveast (sic!), endise Koonderakonna peasekretäri Neeme Jõgi siirdumisest Silmetit juhtima ? need kõik oleksid hoopis teise värvingu saanud. Rääkimata aktsiamaaklerite jumaldamisest, neid järjestati isegi TOPidesse!

Äripäevas töötasid hilisemad turismifirma juhid, väärtpaberiinspektsiooni peadirektorid, H. H. Luige ettevõtete juhid, rääkimata paljudest tulevastest ettevõtete avalike suhete juhtidest. Kuidas aga toona lehte tehti, sellest ei mäleta suurt muud, kui et vehiti praegusest enam ühepäevase tsükliga ? eile juhtus midagi ja täna lehes. Süvenemist oli praegusest tunduvalt vähem.