Allveefotograafia on ainulaadne hobi

Küllap on inimesi, kes fotopoest veekindla ühekordse kaameraga Vahemere soojas vees pilte on plõksinud, isegi rohkem, kuid päris allveefotograafiaks tõsised tegelejad ?snorkeldamist? ei pea. Snorkeldamiseks nimetatakse seda tegevust selle pärast, et kaamera piiratud sügavusvaru (2?5 meetrit) võimaldab pildistada peamiselt maski, lestade ja õhutoruga (snorkeliga) sukeldudes. ?Sellistele piltidele korraldatakse maailmas siiski ka oma konkursse, kus mõnikord on väga huvitavaid fotosid,? teab allveefotograafiaga Eestis juba kümmekond aastat tegutsenud Peep Rada. Omal ajal oli ka tema esimene kaaslane vee alla minekul just selline ühekordne fotoaparaat. Pilte sellest sukeldumisest aga ei tulnud: kaamera valis enesele vabaduse ja ujus omanikult küsimata lihtsalt minema.

Nüüdseks on ühekordsed kaamerad Peep Raja jaoks juba minevik ja vee alla minemiseks on tal Jaapani firma Sea & Sea allveefotoaparaat Motormarine II, mida tema tavapärasematest vendadest eristab veekindel korpus. Kui tavapärane fotoaparaat vee alla sattudes üldjuhul lõbusate mullikeste saatel põhja vajub, siis allveefotoaparaadiga saab teha seda, milleks fotoaparaat ette on nähtud: pildistada.

Pildistamine vee all on aga hoopis keerukam kui sama tegevus maa peal. ?Vees ei ole tavaliselt kunagi piisavalt valgust,? räägib allveefotograafiaga mitme aastakümne vältel tõsiselt tegelenud Endel Grensmann. Tema huvi veealuse pildistamise vastu tekkis pärast ?Maailm ja mõnda? sarjas ilmunud Hans Hassi raamatu ?Me tuleme merest? lugemist koolipoisina. Sealt edasi läks juba loomulikku rada: esialgu katsetused poes müügil olnud veekindlate vutlaritega, hiljem ise laiformaatkaamerale Sojuz veekindla korpuse ehitamine. Too kaamera ja vutlar on tal tänagi alles, kuigi nendega vee alla minekuks pole ammu enam mahti olnud: hing ja huvi lähevad nüüd fotograafia teise haru aerofotograafiaga tegelemisele. Allveepildistamisest rääkides lähevad Endel Grensmanni silmad aga endiselt särama. ?Vee all tuleb arvestada sellega, et kui nähtavus on kolm meetrit, saab enam-vähem selge pildi vaid meetri kauguselt,? seletab ta. Põhjus on lihtne: merevees on tavaliselt niivõrd palju hõljumit, et suurem osa valgusest lihtsalt neeldub ning tegelikult päris lähedal paiknevad objektid mähkuvad kaamera jaoks rohelisse udusse. See on ka seletus, miks allveefotograafi fotokotti ei kuulu kunagi ühtegi suumobjektiivi.