Ekspordikindlustus saab kättesaadavamaks

Euroopas on ekspordist kindlustatud keskmiselt 20%, Eestis koos faktooringtehingutega hinnanguliselt alla 5%. Kui mõni aeg tagasi oli raske selgitada, miks kindlustus on vajalik, siis viimasel ajal on hakatud sellest aru saama. Ettevõttel on üsna lihtne maksta käibest 0,3-0,6% garantiile, mis tagab kindluse pea kogu käibe laekumisele.

Eriti juhul, kui ettevõttel on vaid mõni suuremahuline ostja, võib nõuete laekumata jäämine tähendada lisaks ostja kaotusele tõsist likviidsuskriisi. Ostja kadumisel väheneb ettevõtte tegevusmaht, ekspordigarantii puudumisel kaotatakse lisaks ka hulga kreeditoride ja aktsionäride raha. Seda saab vältida. Üha rohkem ettevõtteid on otsustanud kindlustada kõik eksporditehingud.

Riiklik tegevus tagab suurema sõltumatuse kriisidest. Kasumile suunatud eraturg pigem jätab riskimata, kui riskib üldisemate eesmärkide nimel rahakaotusega.

Riiklikult tagatud garantiiskeemide peamine eesmärk on ekspordi edendamine. Ühest küljest on oluline aidata väiksematel ettevõtetel kasvada suurtega võrdsetel alustel, teisalt pakkuda ettevõtetele võimalusi maades, kus tegutsemist loetakse liialt riskantseks või pole eraturg valmis pikaajalisi riske võtma.

Need rollid on ja jäävad riiklike skeemide kanda ning selles mõttes pole KredExi tulevikus midagi ähmast. Maailmas on vähe riike, kus analoogsed skeemid puuduvad, ELi liikmesmaadest pole riiklikku ekspordigaranteerijat vaid Lätis, Leedus, Maltal ja Küprosel.

On selge, et riik ei tohiks tekitada turul moonutusi ega segada end sinna, kus turg iseseisvalt hakkama saab. Seetõttu pole KredExil põhimõttelisi takistusi garantiide pakkumiseks pikaajaliste projektide finantseerimisel või nn mitteturukõlblike maade, nagu nt Venemaa või Ukraina, krediidiriskide garanteerimisel.

Küsimus on garantiide pakkumine nn turukõlblike, eelkõige ELi maade suunal. Üldjuhul pakub sealsete riskide katteks ka eraturg piisavat katet ning riiklikku sekkumist ei vajata. Kuna Eestis seni aktiivne turg puudus, siis oli KredExil vastav ajutine luba. Nüüdseks on eraturg aktiviseerumas.

Küsimuseks jäävad väiksemad eksportijad. Krediidiinfo andmetel oli aastal 2003 Eestis 5514 eksportivat ettevõtet, kellest 72% käive jäi alla 20 miljoni krooni. Kuigi erakindlustajad deklareerivad ametlikult oma huvi mis tahes ostja vastu, puudub tegelikult väikese käibega ettevõtetele mõistliku hinnaga pakkumine.