Saudi Araabia ? reis tulevikku

Er-Rijad ei hiilga vaatamisväärsuste hulgaga. Ainsa lohutusena on teised piirkonnad kardetavasti veel igavamad, kui pidada silmas turistidele spetsiaalselt tehtud asju. Välja arvatud ehk Makkah ja Madinah, aga need linnad on mitte-moslemitele suletud. Er-Rijadis on rahvuslik muuseum (kuhu harva keegi eksib), vana mudaehitis-kindlus kesklinnas ja uus kesklinn Olaya. Viimasest leiab kaks peamist arhitektuuriuhkust: Al Faisaliah? torn maakeraga tipus ja Kingdom Tower. Meile võib viimane neist meenutada pudeliavajat, aga riigis, kus alkohol on koraani ning sunnade kohaselt rangelt keelatud, seda assotsiatsiooni kindlasti ei teki. Mõnele turistile võib kõige põnevam Er-Rijadi vaatamisväärsus olla pärast reede (islami kalendris on siis pühapäev) keskpäevast palvust linna peamo?ee ees väljakul aeg-ajalt toimuv peade ja käte avalik maharaiumine. Kohalikele on see üsna populaarne meelelahutus.

Muid igapäevaseid meelelahutusi on Saudi Araabias kaks ? söömine ja ostlemine ?, ning nii toidukohad kui ostukeskused on varustatud Lääne uusimate brändide ja mudelitega, MacDonaldsist Zarani. Kui neljapäeva või reede õhtul sõidetakse perega piknikule loodusesse, siis tähendab see kõrbe tühermaad või laia kõnniteed maantee ääres.

Er-Rijadi külje all on kunagine pealinn Dirayah, mille türklased 19. sajandi alguses maha lõhkusid. Savist linna varemed, mis katavad mitme ruutkilomeetri suurust ala, on hästi säilinud, alles on nii mõnedki paleed ja linnamüür. Pealinnast pisut põhjas on Jenadriyah?i rahvusküla. Suure kaameli- ja hobustaadioni kõrval on seal vabaõhumuuseum, kuhu eri piirkondadest on kokku toodud tüüpilisi ehitisi ja näitusi. Korra aastas, meie kalendri järgi veebruaris, toimub seal suurimaid regionaalseid folkloorifestivale, kus näeb eri piirkondade rahvatantsu, laulu ja käsitööd. Kõige suurem tunglemine on mõõgatantsu juures, sest seda mujal naljalt ei kohta. Mõistagi on üritusel eraldi päevad meeste ja naiste-perede jaoks.

Öeldakse, et Läänes on hea elada vaid valgel keskklassi heteroseksuaalsel meesterahval. Saudi Araabia igapäevasest pildist jääb mulje, et seal ainult mehed elavadki. Küll selle vahega, et veerand meestest on hindo-pakistani päritoluga ja ülejäänud siis kohalikud. Naised on kodus, ja kui töötavad, siis vaid meditsiini või hariduse valdkondades või nn naiste firmades. Ei mingit sugude segamist. Tavalises kontorihoones näeb naisi üliharva. Alati on naised kaetud musta hõlsti abaya?ga, kohalikud enamvähem kohustuslikult ka musta näokattega, nii et heal juhul paistavad välja silmad. Naistele on palju keelatud: sporditegemine koos meestega, autojuhtimine, töötamine koos meestega, söömine koos meestega (restoranides on eraldatud sektsioonid). Üldse võõra mehega kahekesi koos viibimine.

Kui võtan hotelli ees tänavalt takso, kirjutab portjee turvalisuse pärast üles auto numbri. Ja pärast rahvusvahelist terrorismivastase võitluse konverentsi aprillis ehitati siseministeeriumi hoonele veel üks betoonblokkidest ring ümber. Lisaturvalisus ei tee kunagi paha.

Kui Er-Rijadis algas suvi ja õhusoojus kerkis viienda kümne teise poolde, rääkisid kohalikud, et kroonprints (nüüd siis juba kuningas) Abdullah kolib suvel mägede jahedusse Taifi, kus on ta suvepalee. Taif oli tõesti kümmekond kraadi jahedam, st 48 kraadi asemel 38. Taif on tuntud elava laululegendi Mohammad Abdu sünnikohana, samuti on seal saudide esimene ja pikim köisraudtee riigi vanima veepargi juurde. Linn on kuulus ka potisseppade ja mee poolest. Ka ümbritsevad mäed on põnevad, kui pakub lõbu kiviklibuste tühjade küngaste otsas end päikesel põletada lasta ning looduses ahve ja mägikitsi vaadelda. Kohalikud ei leidnud selles midagi huvitavat peale jaheduse.

Riigi teises otsas, Er-Rijadist nelja tunni rongisõidu kaugusel idarannikul asub Dammami naftakeskus ja tema kaksiklinn Khobar. Võrreldes Er-Rijadiga on Khobar aken läände: kinodes ? vahhabiitide poolt pealinnas keelatud ? näidatakse lääne filme ning kilomeetrite pikkune sild viib üle vee vabaduse (ja liiderlikkuse) saarele Bahreini. Seal käivad saudid ööklubides pidutsemas ja joomas. Isegi õhk on seal niiskem kui kõrbetes.

Toit on saudidel, kelle eeskujuks on kõrbenomaadid, lihtne ja suurekoguseline: ette kantakse vähemat poolemeetrine taldrik, kus on riis ja soust lihaga. Loomulikult mitte sea-, vaid kana-, lamba- või kaamelilihaga. Süüakse paljaste kätega, istudes põrandal vaibal. Kogu portsjonit ära süüa on võimatu ning kui suudadki lõpu poole jõuda, tõstetakse kohe juurde. Ega muidu poleks nende külalislahkus nii kuulus.