- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtted pole jäätmeveol sunnismaised
Kuigi esimesed korraldatud olmejäätmete veo konkursid on läbi viidud, alustab Eesti suurim jäätmetekitaja Tallinn konkurssidega septembrist. Tallinnas viiakse läbi 33 konkurssi ja nii jagatakse ligi 50% Eesti olmejäätmete käitlusturust.
Kõige keerulisemaks probleemiks on kujunemas äriklientide liitumine korraldatud olmejäätmete veo süsteemiga. Põhjus on selles, et erinevatel ettevõtetel on erinevad jäätmekäitlusvajadused ja nad tekitavad eriliigilisi jäätmeid.
Praegune seadusandlus defineerib olmejäätmeid järgnevalt: ?... kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.?
Selline definitsioon jätab korraldatud veo puhul kõik otsad lahti. Mujal Euroopas on aru saadud, et kuigi ettevõtetes võib tekkida olmejäätmetega sarnaseid jäätmeid, ei saa ettevõtete jäätmemajandust korraldada kortermaja jäätmekäitluse reeglite järgi. Norras on näiteks võetud kasutusele isegi erinevad mõisted: olmejäätmed ja ettevõtlusjäätmed. Austrias loetakse korraldatud olmejäätmete veo alla käivateks ettevõteteks vaid need, kus on alla 15 töötaja. Soomes on vastavad seadusandluse muudatusettepanekud tehtud.
Ettevõtted lahendavad oma jäätmeveo vaba konkurentsi tingimustes paremini kui omavalitsus seda tema eest teha suudaks. Ettevõtteid on ka lihtsam kontrollida ja rikkumiste eest vastutusele võtta.
Kuna praegune seadusandlus piirab ettevõtlusvabadust, on sellele tähelepanu juhtinud ka Eesti Jäätmekäitlejate Liit, kes on teinud Riigikogule ettepaneku seadust muuta. Loodame, et meie seadusandjad võtavad kuulda praktikute arvamust ega korda neid vigu, mis Euroopas juba tehtud.
Ettevõtete erilisuse piltlikustamiseks on väga spetsiifilised jäätmekäitlusvajadused nt hotellidel (Rohelise Võtme süsteem), bensiinijaamadel, haiglatel, kauplustel, trüki-, keemia- ja toiduainetööstusel.
Kõige suurem jäätmete mitmekesisus ongi Tallinnas ja Harjumaal, kus esimesed korraldatud olmejäätmete veo konkursside võitjate otsused sünnivad oktoobris ja viimased tõenäoliselt järgmise aasta alguses.
Sageli on suuremate ettevõtete olmejäätmete seas ohtlikud jäätmed, mille käitlemise litsents on Eestis vaid üksikutel jäätmekäitlejatel. Eriti keeruliseks muudab olukorra see, et spetsiifiliste vajadustega ettevõtted vajavad terviklahendust kogu Eesti jaoks, et poleks vaja eraldi tööle palgata jäätmekäitlusjuhti.
Bensiinijaamade keti tööd häiriks olukord, kui sel on 30 erinevas omavalitsuses peaaegu igas (või üle ühe) erinev jäätmekäitlusfirma, kusjuures osa partnereid omab vajalikke litsentse ja osa mitte.
Olemasolev seadusandlus lubab ettevõtjatel taotleda omavalitsuselt erandi tegemist, et korraldatud olmejäätmete veo süsteemiga oma tegevuspiirkonnas vajadusel mitte liituda. Küllap neid erandeid hakatakse tegema.
Hetkel kuum
Paljude eratarbijate jaoks on kõige suurem muudatus see, et need, kes seni ei olnud jäätmekäitlussüsteemiga liitunud, peavad seda tegema. Osa tarbijaid peab vahetama jäätmekäitlusfirmat, sest ühte piirkonda hakkab edaspidi teenindama üks jäätmekäitleja.
Sageli aga puudub kohalikul omavalitsusel korralik andmebaas jäätmetekitajaist. Jäätmekäitlejad peavad tulevikus nägema palju vaeva, et selgitada, kelle prügi vedada ja kellele saata arve. Siinkohal tasub märkida, et ka eratarbijatel on õigus vajadusel kohalikult omavalitsuselt taotleda erandit korraldatud olmejäätmete veoga mitteliitumiseks, kui selleks on mõjuv põhjus ja selge lahendus, kuidas jäätmed keskkonnasõbralikult käideldud saavad.
Korraldatud olmejäätmete veo süsteemi käivitamine on algfaasis ja seetõttu on veel mitmeid probleemi.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
6
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele