Riskikapital on raha ja tarkuse kombinatsioon

Paigalseis tänases olukorras on tagasiminek. Situatsioonis, kus meie lähinaabrid ja kaubanduspartnerid uute ja uuendusmeelsete ettevõtete tekkimist ja kasvu jõuliselt riiklike vahenditega toetavad, satub Eesti passiivse pealtvaataja rollis kahetsusväärsesse olukorda. Oleme sunnitud pealt vaatama, kuidas meie edumeelseimad inimesed ning ideed liiguvad riikidesse, kus arenguks ja maailmaturule jõudmiseks on loodud paremad tingimused.

Sobivaim lahendus on arengufondi loomine. Fondi ülesanne oleks uuenduslike ideede leidmine, investeerimine ja nende arengule kaasa aitamine. Riskikapitali ei saa võrrelda riikliku toetuse või pangalaenuga. Riskikapital on raha ja tarkuse kombinatsioon.

Investeeringu teinud fond omandab ettevõttes kaasomaniku staatuse koos kõigi omaniku õiguste ja kohustustega ning vastutusega ettevõtte juhtimise eest. Tehnoloogiat, turge ja äri tundvad fondihaldurid aitavad ettevõtjal strateegilisi plaane seada ja neid ellu viia, pakkudes sel moel värskele ettevõtjale hädavajalikku juhtimisalast nõu.

Miks seda kõike ei tee erasektor? Riskikapitali eraturuga on seotud üks tõsine probleem. Eraturu riskikapitalifirmad huvituvad vaid investeeringutest kasvufaasi ettevõtetesse, mille puhul risk ebaõnnestuda on oluliselt väiksem võrreldes algfaasis olevate äriideedega. Ka kasum on kiirem tulema.

Algusfaasis ettevõtet, millel pole veel ette näidata tellimusi ja rahavooge, pole valmis aitama ükski riskikapitalist. Kuna ettevõtjal pole tagatisi ega rahavooge, ei saa ta pangast laenu. Siin tulebki mängu arengufond, mis on valmis võtma kõrgemaid riske ja pakkuma seemne­kapitali.

Tänaste plaanide kohaselt peab arengufondist kujunema katalüsaator erakapitali kaasamiseks alustavate teadmis- ja tehnoloogiamahukate ette­võtete käivitamisse. Arengufondil lubatakse igasse äriideesse investeerida üksnes kuni 49% ulatuses, teine pool vajaminevast kapitalist tuleb leida erainvestoritelt. Sel moel loob arengufondi käivitamine kohalikele investoritele võimaluse osaleda kaasinvesteerijana suure potentsiaaliga ettevõtete arendamises, aktiviseerides era- ja riskikapitali investeeringute turgu Eestis.

Kuid majanduse innovaatilisemaks muutmisel ei piisa ainult rahast. Samaväärset tähelepanu tuleb pöörata inforikka ja uuenduslike ideede genereerimist soosiva keskkonna loomisele. ?Altpoolt üles? tõukejõudu peab täiendama tark navigeerimine ülaltpoolt. Tarvis on kujundada uuenduslikku mõtteviisi ja väärtushinnanguid Eesti ühiskonnas ja eriti tippotsustajate ridades. Vaid terviku hõlmamise kaudu on saavutatav võimendusefekt, mis lubab tagasihoidlike vahenditega soodustada ning suunata ühiskonna ja ettevõtete arengut. Just seepärast on majandus- ja kommunikatsiooni­ministeerium käivitanud Eesti Arengufondi loomise.

Arengufondi tegevuse tulemusel suureneb ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste roll. Avaramad võimalused uute ettevõtete finantseerimiseks suurendavad teadlaste kui väga uuendusmeelse sihtgrupi motivatsiooni oma uusi lahendusi ja tehnoloogiaid rakendada. Arengufond kaasab teadlasi oma töösse, aidates akadeemilist ja rakendusteadust lähendada ettevõtlusele.