- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Valitsusliit tahab käivitada ökoloogilise maksureformi. Reformi lähtealus on koalitsioonileping, mis näeb ette maksukoormuse nihutamist tööjõult loodusressursside maksustamisele. Teine lähtealus on see, et maksukoormust ei tõsteta.
Ökomaksureformi vajadus tuleneb Eesti keskkonnaprobleemidest, mida tekitab eelkõige põlevkivienergeetika, aga ka näiteks maanteetransport. Üha suurenevaid keskkonnaprobleeme tekitavad inimeste kasvavad tarbimisharjumused.
Ökoloogiline maksureform tähendab maksusüsteemi ümberkorraldamist eesmärgiga maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusressursside tarbimisega. Reformi peamiseks eesmärgiks ongi keskkonna kaitsmine. Peame mõtlema selle peale, kui palju meist igaüks Eesti loodusressursse kulutab. Reformi teine pool ? tööjõu maksustamise vähendamine ? on juba käivitunud.
Probleemidest tuleks esile tõsta meie energeetikasektorit, mis kasutab keskkonnaministeeriumi poolt ette valmistatud Eesti keskkonnastrateegia eelnõu andmetel üle 90 protsendi Eestist võetavast mageveest ja annab üle 97 protsendi õhusaastest. Taastuvatest ressurssidest toodetakse Eestis elektrit alla ühe protsendi, näiteks Rootsis ligi 45 protsenti.
Põlevkivienergeetika subsideerimise jätkudes ei ole taastuvad energeetikaallikad elujõulised.
Keskkonnaga seotud maksud annavad näiteks Soomes üle 12 protsendi, Eestis umbes 6 protsenti (sellest kütuseaktsiis üle 80 protsendi) maksulaekumistest. Millised on nn ökomaksud? Euroopa Komisjoni ja OECD määratluse järgi on neid kolm gruppi: energiamaksud, transpordimaksud ning saastamise ja loodusvara maksud (vt tabel).
Suurem osa keskkonnamaksudest on Eestis juba olemas, kuid nende osa maksulaekumistes on väike. Suurima osa sellest annab kütuseaktsiis, mille tõstmine on juba plaanitud energiamaksustamise direktiivi rakendamise üleminekuperioodidega.
Samuti on meil olemas nii saaste- kui ka ressursikasutustasud. Nende tõstmisega mõjutame otseselt ressursikasutajate käitumist. Näiteks laekub turba kaevandamisest riigieelarvesse vaid ca 1,8 miljonit krooni aastas, kuid riik kulutab märgatavalt rohkem turbaväljade rekultiveerimisele.
Keskkonnaministeerium on arvutanud, et elektri hinnas moodustasid 2003. aastal kõik saastetasud kokku 2,55 senti kWh kohta. Seega kõigi keskkonnatasude kahekordistamine võib elektri hinda mõjutada marginaalselt ? mõne sendi võrra.
Tulenevalt koalitsioonilepinguga seatud eesmärkidest on rahandusministeeriumis juba kaks korda koos käinud ökoloogilise maksureformi töögrupp, kelle ülesanne on välja töötada ökoloogilise maksureformi alused.
Töögrupp, kuhu kuuluvad rahandus-, majandus- ja kommunikatsiooni- ning keskkonnaministeeriumi spetsialistid ja keskkonnaeksperdid, esitab mai lõpuks rahandusministrile ettepanekud ökoloogilise maksureformi läbiviimiseks. Samaaegselt esitatakse ettepanekud avalikuks aruteluks.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele