Pandipakend jõudis poodidesse

Alates 1. maist toome alati välja kaks hinda: toote ja pakendi hinna. Näitame neid eraldi toodete saatelehtedel, kahte eraldi hinda näevad ka tarbijad kauplustes.

Tartu Õlletehasele ja teistele tootjatele lisandub kohustus maksta iga turuletoodud joogipakendi eest Eesti Pandipakendile joogipakendi kogumise ja taaskasutusse suunamise eest, kuid see pole märkimisväärne kulutus.

Uudne aspekt on kindlasti see, et trükime kõikidele lahja alkoholi, vee ja karastusjookide etikettidele tagatisrahamärgi. Tagatisrahamärgile on kantud noolega pudeli kujutis, pakendi väärtust tähistav number ning täheühend, mis märgib rahaühikut (EEK). Nii on tarbijal lihtne aru saada, et pakend kuulub tagatisrahasüsteemi ning selle eest saab raha tagasi.

Tootjad hakkavad vastutama, et lahjade alkohoolsete jookide ja karastusjookide tühjad pakendid oleksid tarbimise lõpuks kokku kogutud ning taaskasutusse suunatud ? vastasel juhul peavad nad maksma pakendiaktsiisi.

Kauplused peavad tagama tühjade joogipakendite vastuvõtmise seal, kust see osteti ehk müügikohas ? vastasel juhul riskitakse pahaste kundede ning seaduse rikkumisega. Tarbija jaoks tekib joogile kaks hinda: üks toote, teine tagatisraha ehk pandi eest. Pandiraha, mille suurus on 50 senti või 1 kroon, peaks tarbijat motiveerima tühja joogipakendi kauplusesse tagasi viima, mitte põõsa alla viskama ? muidu läheb makstud pandiraha kaduma ning lõppeesmärk ? puhtam Eesti ? saavutamata.

Palju nurinat rakenduva seaduse suhtes kostab jaemüüjatelt, probleemideks eeskätt info nappus ning küsimus, kuidas seaduse täitmist praktikas teostada. Rahulolematus on mõistetav, sest kaupmehe tänasele igapäevategevusele on seadus lisanud uue dimensiooni ? müüdud joogipakendid tuleb tagasi võtta ja pandiraha tarbijale välja maksta. Jaemüügiga tegelevad ettevõtjad on küsinud, miks ei delegeeritud ülesannet olemasolevatele taarapunktidele. Seadusandja poolelt vaadates on vastus väga lihtne ? uut keskkonnapoliitilist otsust ei olnud võimalik lahendada 200 nõukogude ajast jäänud punktiga.

Arvestades, et Eestis müüakse aastas 340 miljonit tagatisrahaga koormatud joogipakendit, oli eesmärgiks luua süsteem, mis suudaks seda pakendivoogu tarbijale võimalikult mugavalt ?teenindada?. Vaevalt et praktiliselt mõtlev inimene oma elu nii ebamugavaks teeb, et mitme kuu jooksul kogutud joogipakendeid ajalehekioskisse tagastama läheb.

Deposiidisüsteem muudab tänast taarakogumise süsteemi, seda nii tootja, tarbija kui ka kaupluse jaoks. Sarnaselt teiste riikidega on suuremad Eesti joogitootjad loonud pakendiorganisatsiooni OÜ Eesti Pandipakend, et deposiidisüsteemi käivitumisel kulusid jagada ning tarbija rahakotti mitte koormata.

Peamine erinevus kehtivast süsteemist on see, et taaral hakkab olema oma kindel väärtus, mille tarbija kindlasti kätte saab, ning taarat peavad vastu võtma või taara vastuvõtu organiseerima oma vahetus lähetuses kõik joogimüüjad. Tootja hakkab raporteerima oma müügist pakendiliikide kaupa Eesti Pandipakendile, kus kogu see informatsioon registreeritakse ning selle alusel toimub tootjate pakendiarvestus riigile ja deposiidiarvestus.

Ühekorrapakendit hakkab turult tagasi korjama tootjate ellu kutsutud ühine pakendiorganisatsioon ehk Eesti Pandipakend ja selle eest maksavad tootjad kokku­lepitud teenus­tasu. Pakendi­organisatsioon kogub purgid ja plastik­pakendid kokku ning sorteerib ja pressib need oma sorteerimisjaamades, et need ette valmistada ümbertöötlemiseks. Ühekordsete pakendite letihind peaks arvestuste järgi vähemalt deposiidi võrra tõusma, kuid keskkonnasõbralik ja teadlik tarbija, kes taara tagastab, saab deposiidi sama summa ulatuses tagasi.

Klaaspudeleid ostab Saku Õlletehas tagasi klientidelt ja taarapunktidelt juba praegu, et taas korduskasutusse võtta. Saku Õlletehas korjab 98% oma müüdud klaastaarast tagasi.

Saku ei teeni taara pealt, müües ja ostes pudeli sama hinnaga. Alates 1. maist ostame tagasi deposiidimärgistusega taarat, makstes 1 krooni pudeli eest ja 27 senti kogumistasu. Deposiidimärgistuseta pudelit ostame 1.27 eest (teenustasu ei lisandu).

Enne 1. maid oli veel 0,5-liitrise klaaspudeli tagasiostuhind 1.38, kuid alates 1. maist on hind 1.27. See on selleks, et ei tekiks võimalust teenida deposiidimärgistusega ja deposiidimärgistuseta pudelite hinnavahelt.

Lähtuvalt Euroopa Liidu pakendidirektiivist paneb seadus kohustuse pakendiettevõtjatele ? pakendatud kaupade tootjad või importijad peavad taaskasutama vähemalt 50% turule toodud pakenditest.

Eestis tekib aastas umbes 140 000 tonni pakendit, sellest umbes 10?15% on joogipakend, ülejäänud on muu majapidamises tekkiv pakend (toidukiled, pakendid, kodukeemia, tööstuspakend, karbid jms).

Joogitootjatele paneb Eesti seadus direktiivi nõudmistest suurema kohustuse ? sellel aastal tuleb taaskasutusse suunata vähemalt 60% pakendist, 2009. aastal peab see olema juba 75%. Joogi­pakendile (pakendatud vesi, karastusjoogid, õlu, lahja alkohoolne jook) sätestab seadus kohustusliku tagatisraha.

Seaduse kohaselt korraldab pakendi taaskasutamist taaskasutusorganisatsioon. Keskkonnaministeeriumis on akrediteeritud OÜ Eesti Pandipakend, kellel on keskne roll tagatisrahaga koormatud pakendi ja raha liikumise korraldamisel ning aruannete koostamise kohustus. Tootja sõlmib Eesti Pandipakendiga lepingu, mille alusel annab ta oma pakendi taaskasutamise kohustuse üle pakendi taaskasutuse organisatsioonile.

Seaduse järgi peab tagatisrahaga koormatud pakend olema vastavalt märgistatud ning Eesti Pandipakend on kehtestanud märgistuse standardi ? embleem ja EAN-kood (triipkood) ?, mille alusel tarbija, kaupmees ja Eesti Pandipakend identifitseerivad tagatisrahasüsteemi kuuluva pakendi.

Embleem, millel on näha ka tagatisraha suurus, tuleb trükkida kas etiketile või pakendile. Alates 1. augustist ei tohi Eesti turul müüa vastava märgistuseta tagatisrahaga koormatud tooteid.

Pärast lepingu sõlmimist ja toote märgistamist võib tagatisrahaga koormatud jooke lasta müüki ning tagatisrahaga koormatud toodete müügimahud tuleb teatada Eesti Pandipakendile. Selle alusel arvestab viimane administreerimistasu, mis tuleb tootjal maksta tagatis­rahasüsteemi elushoidmiseks, samuti koostatakse selle alusel pakendi taaskasutuse statistiline aruanne keskkonnaministeeriumile.

2005. aastal on tagatisrahasüsteemi rahastamise tasu 10 senti PET-pudeli eest ja 0 senti metallpakendi eest. Sellega tootjal lasuvad otsesed kohustused ka piirduvad.