Vaba raha tasub investeerida maasse

Vabadele ressurssidele turvalisi paigutusvõimalusi otsides tasub eelkõige kaaluda maa ostu, kuna maa hooldamiseks kuluv energia on minimaalne, samas on läbikaalutud investeeringuotsuse korral väärtuse kasv enam kui tõenäoline.

Üheks riskivabamaks rahapaigutuse võimaluseks tänase majanduskasvu taustal on jätkuvalt investeeringud kinnisvarasse. Kinnisvara likviidsus on küll madal, kuid see-eest püsiv. Erinevaid kinnisvarainvesteeringute võimalusi otsides on mõttekas pilk eelkõige maa suunas pöörata. Maaost on eriti sobiv juhul, kui soovitakse turvalist paigutust, kuid ei loodeta kiiret kasumit ja ei soovita soetatud kinnisvara hooldamisele energiat ja ka raha kulutada.

Maatükk võib tulu teenida ka lihtsalt seistes. Mõned näited lähiajaloost. Populaarse arenduspiirkonna Tabasalu väiksemate kruntide ruutmeetri hind on viimase kahe aasta jooksul tõusnud peaaegu kolm korda. Saku, Saue, Keila piirkonna elamumaade ruutmeetri hind on tõusnud 2,5 korda. Tõus on muidugi toimunud turu üldise kiire arengu najal, mille kestmist ei julge keegi ennustada. Kuid võib üsna kindel olla, et kui ka kinnisvaraturul tuleb mingil hetkel tagasilöök ja loodetud kasum võib saamata jääda, siis pikemas perspektiivis kaotust karta ei ole. Maa hinnad võivad mingiks ajaperioodiks stabiliseeruda, kuid ühel hetkel jätkub linna areng ja laienemine lähipiirkondadesse niikuinii ning väärtused hakkavad taas kasvama.

Tallinna kontekstis rääkides on perspektiivikaimad tehingud kruntidega linna piires, eriti kesklinnas, kuna tegemist on piiratud ressursiga. Vaba maad, kuhu ehitada, jääb järjest vähemaks ja seetõttu on siin ka kasumipotentsiaal kõrgeim. Kui linnasisesed hoonestamata krundid on pigem suurinvestorite pärusmaa, siis väiksemamahuliste rahapaigutusvõimaluste otsijatele on täiesti aktsepteeritavaks alternatiiviks ka linnalähedaste maatükkide soetamine. Kuhu täpsemalt, ei saa konkreetset soovitust anda, igal investeerimisjuhul on argumendid erinevad. Vihjeks ehk vaid nii palju, et mereäärne maa on oma vähesuse tõttu alati hinnas ning kui merest kaugemale vaadata, siis üheks kiiremini arenevaks linnalähedaseks piirkonnaks on saamas Tartu maantee suund. Mõningast ettevaatust tuleks ehk üles näidata Viimsi poolsaarel maaostu kaaludes, sest seal ületab juba praegu nõudlus pakkumist ja seetõttu on hinnad mõnda aega samal tasemel püsinud. Kindlasti tuleb enne ostu süveneda ka maatüki tausta, tutvuda piirkonna üldplaneeringuga, selle eripäradega. Tuleb välja selgitada, kas tegemist ei ole piirangualaga, mis maatüki kasutust mingil moel võiks pärssida. Lisaks tuleb jälgida, millised on kohaliku omavalitsuse plaanid piirkonnas. Kui näiteks vald on ise otsustanud sealset arengut suunata, on planeerinud teede ja kommunikatsioonitrasside rajamise, on kahtlemata tegemist soodsa investeeringupiirkonnaga.

Rahapaigutust planeerides ei tasu Tallinna kõrval ära unustada ka teisi potentsiaaliga piirkondi, millest esiletoomist väärib eelkõige Pärnu. Suvepealinna elamispindade turg on viimasel aastal olnud Eestis üks elavamaid ja lõppenud poolaastast on Pärnul ette näidata arvestatavad hinnatõusud.

Maa kõrval võib kahtlemata leida ka teisi aktsepteeritavaid investeeringuobjekte. Näiteks ei tule kahelda Tallinna vanalinna korteri ostu mõttekuses, vanalinn oma ainulaadsuses jääb alati hinnatuks. Samamoodi võib väikeinvesteeringuna jätkuvalt soetada ka kesklinna kortereid, eriti uuemates majades. Samas tuleb arvestada, et üüritulule ei tasu lootma jääda, pigem garanteerib tootluse vara väärtuse kasv.

Üks võimalik investeering oleks aga ressursside suunamine Tallinna kesklinna lähedastesse puumajade rajoonidesse, mis koguvad järjest enam populaarsust ja kus lõppenud aasta teisel poolel näitasid korterite hinnad pealinna suurimaid kasve. Sealsed puumajad annavad investeerijale võimaluse ka väikearendusega tegeleda, näiteks terve paarikorruselise kortermaja ostes on võimalik katusealuse väljaehitamisest saadavast tulust kulusid katta.