- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674
- DOW 300,86%53 211,31
- Nasdaq 0,42%26 176,31
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,61
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674
- DOW 300,86%53 211,31
- Nasdaq 0,42%26 176,31
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,61
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Loodusjõud versus õigusjõud
Eestimaad tabanud tormi ei saa küll kõrvutada Kagu-Aasiat laastanud katastroofiga, kuid iga inimese enda õnnetus on alati talle kõige lähemal. Kõlagu see kui tahes küüniliselt. Tänaseks on üleujutus enamikus piirkondades taganenud. Tegeletakse maha langenud puude, kokku kukkunud reklaamplakatite, ära lennanud katuste ja muude tagajärgede kõrvaldamisega ning kahjude hindamisega.
Kindlustusandjad on avaldanud võidurõõmsalt teated, kui palju taotlusi tormikahju hüvitamiseks on ühele või teisele seltsile laekunud. Justkui taotluste arv iseenesest oleks näitaja, millega end reklaamida. Kindlustuse potentsiaalset klienti huvitab hoopis näitaja, kui palju kahjusid lõpuks hüvitatakse ja millistel alustel. Siin valitseb aga täielik segadus. Kannatanutel on tekkinud küsimused, miks üleujutus ei olegi mõne kindlustusandja hinnangul loodusõnnetus ja miks naabrimehe kindlustusselts hüvitab kahju, aga minu oma mitte.
Osa kindlustusseltse vastavad nendele küsimustele lakooniliselt ? lugeda tuleb kindlustustingimusi. Kui eraldi kindlustuskatet üleujutuse puhuks ei ole ostetud, siis veekahju hüvitamisele ei kuulu. Ja nii lihtne see kindlustusandja hinnangul ongi. Kas ikka tõesti?
Võlaõigusseaduse § 35 lg 1 kohaselt saab kindlustustingimusi pidada tüüptingimusteks. Võlaõigusseaduse järgnevad paragrahvid sätestavad ka tüüptingimuste tühisuse alused. Nii tuleneb paragrahvist 42, et tüüptingimus on tühine, kui see kahjustab lepingu teist poolt ebamõistlikult. Ebamõistliku kahjustamisega on aga ennekõike tegemist siis, kui lepingupoole õigused on piiratud selliselt, et see muudab küsitavaks lepingu eesmärgi saavutamise.
Sealhulgas peab Saksa õigusteooria tühisteks ka selliseid tüüptingimusi, mida käsitletakse nn üllatusklauslitena. Viimasteks on lepingu sätted, millest arusaamisel ei oleks lepingupool lepingut kindlasti sellistel tingimustel sõlminud, kuid millest ta aru ei saanud just põhjusel, et sellise sätte sisaldumine on lepingus ebatavaline või objektiivselt võttes ebamõistlik.
Just üleujutuse välistamine looduskahju hulgast võiks sellise üllatusklauslina vaatluse alla tulla. Tüüptingimuste tõlgendamiseks tuleb konstrueerida küsimus, kas selline jaotis ? loodusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjuks on majale langenud puu, kuid selleks ei ole tormituulest põhjustatud üleujutus ? on objektiivselt võttes mõistlik ja arusaadav tarbija suhtes?
Arusaadavalt tuleb iga kindlustusvõlasuhet hinnata eraldi ning lähtuda lepingu sõlmimisel avaldatud andmetest, kindlustusandja antud selgitustest ja muust sellisest. Ühe mõõdupuuga ei saa kõiki juhtumeid vaadelda.
Sellest hoolimata: kui eelnevale küsimusele, arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid, saab kas või kahtlusegagi vastata eitavalt, siis peaks selline tüüptingimus olema käsitletav tühisena, sest võlaõigusseaduse § 39 lg 2 alusel tuleb kahtluse korral tüüptingimust tõlgendada tingimuse kasutaja ehk antud juhul kindlustusandja kahjuks. Tüüptingimuse tühisuse puhul oleks üleujutus looduskahju võimaliku põhjustajana seega lubatud ning kindlustusvõtja saaks kahju hüvitamist taotleda seaduses ja lepingus kindlaksmääratud korras.
Loomulikult võib alati irooniliselt väita, et tõlgendusi on alati niipalju, kui on vaidlevaid juriste. Ja nii see tihti ongi. Või vähemalt kõrvaltvaatajale näib nii.
Kuid loodetavasti ei kujune kahjukannatajaid ees ootavad vaidlused kindlustusandjatega niisama suureks kaotuseks, kui seda oli loodusest põhjustatu ning loodusõnnetusele järgneb lõppastmes kohtuõnn ja kahjude hüvitamine.
Allikas: Silja Elunurm
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele