Äriühing pole kolhoos

Seadusandja õigus sekkuda ettevõtlusvabadusse on piiratud. Enamusaktsionäri õigusi piirata oleks majanduslikult ebaratsionaalne, sest muidu võib ära kaduda tema stiimul äriühingusse investeerida ja riskida rahaliselt palju suuremas mahus kui väikeaktsionär. Siis ei ole lõpptulemus kummalegi ega ka ühiskonnale kasulik. Äriühingu peamine eesmärk on teenida kasumit. Enamusaktsionär ja juhtorgani liikmed peavad olema piisavalt vabad, et korraldada äriühingu jätkusuutlikku ja kasumlikku ettevõtlustegevust. Kui seadusandja püüab soodustada investeerimist aktsiatesse, siis ei saa seda teha enamusaktsionäri arvel. Vastasel korral võivad väikeaktsionärid hakata äriühingu juhtimist ja ettevõtluse arengut pärssima.

Kaheldamatult tuleb tagada ka see, et enamusaktsionärid ei kuritarvitaks oma õigusi. Seda tagab nende isiklik vastutus, aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõte ning äriühingu juhtimise läbipaistvus ja aruandlus. Pealegi, sõltumata aktsionäride huvidest peab äriühingut juhtima selle huvidest lähtuvalt. Juhtorgani liikmed vastutavad ja neil on kohustused eelkõige äriühingu, mitte aktsionäride ees. Juhtorgani liige ja enamus­aktsionär võivad erandjuhtudel vastutada otse väikeaktsionäri ees, kui nad tekitavad oma pädevust kuritarvitava või heade kommete vastase käitumisega talle kahju või rikuvad mõnda seaduses sätestatud teda kaitsvat normi. Samas, juhtorgani liikme poolt oma hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisega äriühingule sisesuhtes kahju tekitamine, mis võib aktsia väärtust vähendada, ei anna aktsionärile tema vastu nõudeõigust.

Samas võib iga aktsionär kohtusse esitada enamusaktsionäri häältega vastuvõetud juhtorgani liikme vastutuse mittekohaldamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõude, kui enamusaktsionär kasutas hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid aktsiaseltsi või vähemusaktsionäri kahjuks. Enamusaktsionär on siis käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja nii tema kui ka juhtorgani liikmed kannavad vastutust.