Tervis tuleb õigest hingamisest

Rahvusvaheliselt tuntud hingamismeister Dan Brule kirjeldab, et hingamist võib pidada eneseväljenduseks nagu näoilmet, hääletooni või kehahoiakutki. See, kuidas inimene hingab, peegeldab ja väljendab tema sees toimuvat. Inimese hingamisharjumused ning viis, kuidas ta teatud olukorras hingab, kõneleb temast värvikalt. Igal psühholoogilisel seisundil on oma hingamismuster. Igal füsioloogilisel ja keemilisel seisundil on teatud hingamise kvaliteet. Dan Brule leiab, et muutused, mis toimuvad ühest emotsionaalsest või psühholoogilisest seisundist teise minekul, on täielikult ennustatavad, mõõdetavad ja jälgitavad.

Dr James Gordon, kes on Keha ja Vaimu Meditsiinikeskuse direktor ja Georgetowni meditsiinikooli kliinilise psühhiaatria professor, õpetab igale oma patsiendile hingamist, tehes seda alates kõrges vanuses vähihaigetest kuni tähelepanuvaeguse all kannatavate väikeste lasteni välja. Tema seisukoht raamatus ?Vähiravi: integreerides alternatiiv-, täiend- ja konventsionaalseid teraapiaid? on: ?Aeglane, sügav hingamine on arvatavasti parim stressivastane üksikravim, mis meil on.?

Traditsionaalse Hiina meditsiini peamiste põhimõtete järgi tsirkuleerib sissehingatud hapnik terve keha energiakanalites, mida tuntakse meridiaanide nime all. Kui energia tsirkuleerib täielikult ja vabalt, siis tunneme me end tasakaalus ja rahus olevana ning ka füüsiline ja emotsionaalne pool meist tunneb end täiesti terve ja aktiivsena.

?Ja siiski, kui olime päris väikesed, õpetati meile, et need asjad, mis pakuvad meile mõnu, et nendega me ei peaks tegelema. Me peaksime tegelema sellega, mida teised inimesed soovivad ja mida teised inimesed oluliseks peavad,? jagab Dan Brule oma kogemusi. ?Me tõmbame oma tähelepanu eemale segavatest emotsioonidest, piirates oma hingamist, hoides hinge kinni ja pingutades just neid lihaseid, mis on aktiivsed emotsioonide väljendamisel.?

Võib öelda, et enamik inimestest ei ole teadlikud sellest, et sel ajal, kui neil on negatiivsed mõtted, siis nad loovad endas ka sarnase emotsiooni. Võib-olla olete isegi märganud, et kui tunnete negatiivset emotsiooni, siis mõtted, mis automaatselt tulevad, sarnanevad selle emotsiooniga, mida parajasti kogete.

Enamik inimesi kardab jääda vaikseks ja peatuda. Neil on vaja oma tähelepanu pidevalt millegagi häirida, et vältida iseendaga silmitsi jäämist.

Aga küsige mõnikord endalt, miks te kardate asjade käiku aeglustada, aega maha võtta. Tormamine tähendab oma tunnete eest põgenemist, kuid tasub teada, et me võtame oma tunded igale poole kaasa.

Raamatu ?Ekstaas hingamisest? autor Colin Sisson ütleb: ?Tunded on mõtete struktuurid. Tunded on mõtete füsioloogiline avaldumine. Mis iganes ?oki te olete üle elanud, see on teid mõjutanud. Iga trauma, mille olete üle elanud, on jätnud oma jälje. Neil hetkedel oleme hinge kinni hoidnud ja mingil moel sekkunud hingamise loomulikku kulgu ja vaba voolamisse.?