Inkassofirmad pole poisid kurikatega

Vastukaja Äripäeva 10. novembri juhtkirjale Eestlaste maksedistsipliin hakkab paranema ja uudisele Eestlaste maksehäirete arv kasvab

Inkassofirmana esindab Contant Eesti AS mitmeid kliente, kes edastavad võlgnevuste andmeid maksehäireregistrisse. Kuna maksehäireregistri nimekirjas esineb võlgnikuna üha enam isikuid, väheneb registri esialgne mõjukas sõnum: kui oled registris, siis sulle krediiti ei anta.

Võlausaldajad on aina rohkem hakanud tegema järeleandmisi maksehäireregistriga seotud tingimustes ? nad jälgivad nõude iseloomu, summat ning võtavad arvesse isiku tausta. Samu võtteid kasutavad finantsteenuste osutajad, nagu väidab Guido Gritsenko Ühispangast 10. novembril Eesti Päevalehes avaldatud artiklis ?Võlgnik jääb pangast laenu küsides tühjade kätega?. Laialt levib kitsendavate tingimusteta krediidi andmine kuus kuud pärast maksehäire lõppemist.

Maksehäireregistris esineb kaht tüüpi võlgnikke. Esiteks isikud, kes ei kavatse lähemas tulevikus täiendavaid krediidivõimalusi kasutada ning keda maksehäireregistris figureerimine ei motiveeri oma võlga maksma. Teiseks isikud, kes soovivad võtta laenu või kasutada muid krediiditooteid, kes on huvitatud maksehäire lõppemisest ning näitavad ise üles huvi võlgnevuste tasumiseks.

Erinevalt Äripäeva 10. novembri juhtkirja käsitlusest kasutavad Eesti inkassofirmad arenenud ühiskonnas levinud meetodeid võlgade sissenõudmiseks, mitte ei hirmuta võlgnikke ?nende kodu ukse ees?. Väär on lugejas tekitada arusaama inkassofirmast kui suurte kurikatega poiste mängumaast. Eesti ühiskond on jõudnud tasemele, mis on kohane Euroopa Liitu kuuluvale maale.

Vastavalt Eesti Võlanõudjate Liidu heade tavade koodeksile (mis sarnaneb Euroopas ja Ameerikas tunnustatud vastava dokumendiga) on võla sissenõudmisel oluline arvestada võlgniku privaatsust. Inkassofirma ei tohi tasumise saavutamiseks võlgnikku liigselt mõjutada või teda ähvardada. Nii Eestis kui mujal teostatakse kohtuvälist sissenõudmist siiski peamiselt kirja ja telefoni teel. Juhul, kui pärast inkassofirma sooritatud toiminguid jääb võlgnevus tasumata ning klient soovib võlgniku andmed edastada maksehäireregistrisse, antakse inkassofirma poolt väljasaadetavas meeldetuletuskirjas sellest võlglasele teada.

Tulenevalt kahe võlgnikutüübi olemasolust ei saa üldjuhul täheldada inkassofirmade töömahu kasvu seost maksehäireregistriga, nagu arvab Äripäev oma juhtkirjas. Euroopa trende jälgides võib kindlalt väita, et üha enam keskenduvad ettevõtted oma põhitegevusele ning tugiteenuseid ostetakse sisse. Laialdaselt kasutatud võlanõuete haldamise teenust ostetakse sisse peaaegu kõigis Eesti suuremates ettevõtetes.

See eeldab inkassofirma valmisolekut massnõuete käsitlemiseks, mis tähendab toetavaid infotehnoloogilisi lahendusi, mahukat finantsressurssi ning kogenud tööjõudu.

Loetletud põhjustel on Eesti inkassoturul oma tegevuse lõpetanud või mahte vähendanud suurem osa turul tegutsevatest lugematutest inkassofirmadest. Turg on koondumas suuremate inkassofirmade kätte.

Inkassofirma tegevus täiendab maksehäireregistri mõju võlanõuete tasumisele. Võlgnevuste avalikustamise ja sissenõudmise vahel pole nii mõjuvat seost, kui ajakirjandus väidab. Võlgnevuste tasumine hoogustub seoses majanduskeskkonna paranemisega ning vastupidi. Krediidiinfo hallatav maksehäireregister ning inkassofirma on mõlemad mõeldud võlausaldaja paremaks teenindamiseks ? üks krediidiotsuse tegemisel ja teine krediidiriski realiseerumisel.