Euroopa konkurentsiõiguses on oodata muutusi

USAs on ettevõtjad pideva ohu tõttu leida postkastist miljonitesse dollaritesse ulatuv kahjunõue kaotanud oma sõnavarast õnnetuse mõiste. Õnnetusi lihtsalt enam ei juhtu. Kõik võrdub aritmeetilise tehtega, kus muutujateks on võimalik hüvitussumma ja tõenäosusfaktor.

Enamiku Euroopa Liidu liikmesriikide kohtuvaidluste hulk ning väljamõistetavate kahjuhüvitiste suurusjärgud kahvatuvad USA kõrval. Eriti terav on see võrdlus lepinguväliste kahjujuhtumite (nt tervisekahjustuse tekitamine, isiklike õiguste kahjustamine), sh konkurentsivaidluste puhul.

90% konkurentsivaidlustest algatavad USAs eraisikud ja need lahendatakse tsiviilkohtutes. Euroopas on see arv täpselt vastupidine. Ainult 10% konkurentsiõiguse rikkumistest jõuab siin deliktiõiguse normide alusel lahendamiseks üldkohtutesse. 90% menetlustest viiakse läbi haldusmenetluse korras konkurentsiametites.

Seega võib öelda, et ELi riigid on astumas jõulisi samme tsiviilkohtusse jõudvate konkurentsivaidluste arvu ning kahju tekitaja vastutuse suurendamise suunas. Viimane muutus tuleneb sellest, et peale rikkumise lõpetamist kohustava haldusakti ja avalik-õigusliku trahvi või sunniraha hakkab Euroopa ettevõtjat üha tõenäolisemalt lähiajal ähvardama ka reaalne tsiviilõiguslik kahjunõue, mille võimalikud summad võivad tõendamise lihtsustumisel liikuda USA näitajate suunas.

Eesti on Euroopas toimuvast konkurentsiõiguse reformimise diskussioonist seni kõrvale jäänud. Mainitud muudatuste kavandamisest Eesti konkurentsiseadusesse pole kuulda olnud. Ettepanekud vääriksid siiski analüüsimist ? Eestil on ELi liikmesriigina samuti õigus ja kohustus muudatuste elluviimisel sõna sekka öelda.

Vältida tuleb olukorda, kus Eesti peab jõustama radikaalsed muudatused avalikku arutelu pidamata ja ettevõtjate arvamusega arvestamata. Samas tuleb Euroopa ja Eesti reformimeelseid õigusloojaid manitseda ettevaatlikkusele, et me poleks pärast muudatuste jõustamist olukorras, kuhu on täna jõudnud USA õigussüsteem.