Reformierakond peab alla neelama kibeda pilli

Res Publica tundis ennast petetuna. Oma arvates oli ta Reformierakonna eest tasunud, pealegi konverteeritavas valuutas, ja nüüd selgus, et teine pool enam ei tahagi tehingut. Esitati mitu ultimaatumit, millal Reformierakond peaks lepingut täitma, aga need kõlasid kui kurtidele kõrvadele. Viimases hädas otsustaski Res Publica lepingu ajalehte panna, et kõik näeksid, millist petukaupa nendega on tehtud.

Reformierakonna käitumine meenutab kurva lõpu leidnud Koonderakonda, kellega samuti oli ohtlik asuda lepingulistesse suhetesse. Lepingud pidasid senikaua, kuni see oli Koonderakonnale kasulik. Võibki öelda, et eilne Koonderakond, see on tänane Reformierakond.

Kindlasti tehakse katse skandaal summutada. Ma ei usu, et see seekord õnnestub.

21. novembril toimuval üldkogul on Reformierakond sunnitud alla neelama kibeda pilli ja asuma täitma ühismemorandumit aasta algul kokku lepitud tingimustel. Mis neile muud üle jääb? See aga ei tähenda, et sunnitud abielu kummalegi poolele pikka pidu tõotab. Või et kummagi reiting sellest tõuseb. Reformierakonna juhid lootsid, et Res Publica ei söanda salalepingut avalikuks teha ja jääb pika ninaga. Pahandab isekeskis, aga on vait avalikkuse ees. Res Publica osutus aga võimeliseks tegema tugevamaid käike.

Nüüd ei saa Reformierakond öelda ?ei?. Mänguruumi tema jaoks enam ei ole. Ühinemine viiakse teoks. Reformierakond kaob Eesti poliitiliselt maastikult. Kuigi pulmaöö 31. märtsil 2005. aastal hakkab meenutama rohkem kriminaalset vägistamist kui õnnelikku vastastikust andumist ühises abieluvoodis.