Walt Disney armastas oma firma töökoosolekutel, kui jutt väga pilvedesse kiskus, öelda: ?Pidage meeles, et kõik algas hiirest!? IT-asjade juures ei ole nii tähtis, mida ühe või teise uue vidinaga teha saab, vaid see, miks seda uut asja tehakse ? mis on lisaväärtust loov tulemus. Kas asjad saab kiiremini, soodsamalt, mugavamalt või huvitavamalt aetud?
IT ülesanne on toetada ettevõtte ja organisatsiooni põhitegevust, teha elu lihtsamaks ja mugavamaks. Laiskus on innovatsiooni edasiviiv jõud, olgu tegu firma, teatri või valitsusega. Võimalusi selleks on palju, kuid nagu hea maja ehitamine eeldab korralikku projekti, on ka IT-süsteemi vaja targalt kavandada. Tuleb läbi mõelda, miks midagi teha ja millise tulemuse see peab andma.
Uus majandus ei ole tegelikult surnud, pigem on muutunud veidi uue majanduse definitsioon ja sisu. Nagu kunagi kadusid voorimehed ja asemele tulid taksod, muutub ka paljude tehnoloogiakesksete ettevõtete elu. Eesti Telefonist sai Elion ka seepärast, et ettevõtte põhitegevuse fookus on muutunud. Ei mingit revolutsiooni, aga pidev evolutsiooniline areng.
Ainus arengut pidurdav tegur on meie enda teadmatus IT võimalustest ja vähene oskus neid võimalusi kasutada. Eesti riigi ülesanne ei ole ju populariseerida e-valitsust kui toodet, vaid suunata oma inimesi õppima oma elu ja äritegevust IT abil efektiivsemalt korraldama. IT hoiab kokku aega (pole vaja panka minna, saab kodus arved ära maksta) ja raha (pole vaja postmarke osta, et Tallinnast Valka kirja saata, piisab e-kirjast).
Muidugi on maakondades suureks probleemiks interneti kasutamise piiratud võimalused. Vahel on lihtsam ja odavam sõita bussiga maakonnakeskusesse kui ebakvaliteetse internetiühenduse kaudu maailmaga suhelda. ?Internet igasse talusse!? oleks küllap tulevikuvisiooniga poliitiku eesrindlik lipukiri.
Ettevõtted saavad haldussuutlikkust õppida ka avalikust sektorist, näiteks Tartu linnavalitsuse populaarsuse taga on ka nende hea kodulehekülg, mis igale linnakodanikule näitab, mida linnavalitsus teeb. Kui kodanik (klient) on hästi informeeritud, teeb see tema meele rõõmsaks ja valimis- või ostuotsused heldemaks. Hea ja operatiivne koduleht ei ole enam ammu kättesaamatu maailmaime, vaid lihtne ja kuluefektiivne kommunikatsioonikanal, mis võib säästa palju kroone või neid hoopis sisse tuua.
IT puhul ei tohi kunagi lähtuda võimalustest, kui ei ole selge, millised on vajadused. Paraku peab selleks, et saada endale vajadusi rahuldav lahendus, näiteks firmasisene arvutivõrk, teadma võimalusi. Ja neid on peaaegu piiramatult. Näiteks IBMi 60 000 tootest müüakse-ostetakse Eestis umbes 300 toodet.
See on peamine põhjus, miks IT-teenuste sisseostmine on ettevõtetes järjest kasvanud. Kui maja ehitada, siis on kasulik projekt tellida kogenud arhitektilt. Tema oskab vajadused, soovid ja unelmad võimalustega kokku sulatada.
Buumi ajal meeldis kõigile tegijatele projekteerida-unistada infotehnoloogilistest Talvepaleedest. Aga sellised hooned on ülikallid ning kui juba projekt ajab tellija pankrotti, on midagi viltu.
Jutt infotehnoloogiast kui tuumafüüsikast on tugev liialdus. Lõppude lõpuks on olemas isegi ühe nupuga mobiiltelefon, mis on Eesti firma toode. Sellele, kellel pole kunagi vaja helistada või kes ei saa sellega hakkama, sobib selline telefon hästi. Ja usute või mitte, aga probleem ongi võimaluste piires lahendatud.
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.