Meelis Virkebau: tootmine viiakse välismaale

Kui Eesti tekstiilitööstus ei leia oma ni??i, ootavad ees kurvad ajad. Olete nõus? Ma jagan seda arvamust. Kindlasti ei tohi püüda turul olla kõige odavam, sest alati leidub keegi, kes pakub väiksema hinna. Baltex on leidnud oma ni?i ja nüüd tuleb positsioone tugevdada. Selleks on vaja investeerida innovatsiooni, uutesse materjalidesse, disaini ja tehnoloogiasse. Ka teised Eesti tekstiilitööstused on ni?i leidnud ? näeme seda nende majandustulemustest. Tänavu loodi tekstiilisektoris 20 uut tööstust ja rõivatööstuses on samuti rohkem ettevõtjaid kui aasta eest. Tekstiilisektor alles avastab uusi valdkondi ? kolm aastat tagasi nähti tekstiilitööstuse toodanguna ainult kodutekstiili ja rõivatööstust, olime unustanud teised suured sektorid, nt põllumajandus, tööstustekstiilid, meditsiin. Ka on väga suur tarbija Euroopa autotööstus ? igas sõiduautos on 12 kg tekstiile.

Tähtis on investeerida tootearendusse, et logistika ja kogu teenus oleks partnerile vastuvõetav ja alles kolmas on konkurentsivõimeline hind. Soovitan seda teistelgi meie äris töötavatel juhtidel meeles pidada. Allhanget on Eesti tekstiilitööstuses täna 17% ja rõivatööstuses 47% ning kolme aastaga on allhanke osatähtsus kaks korda vähenenud.

Järgmisel aastal kaovad WTO liikmetele sisseveokvoodid ja Hiina ujutab turu odava tekstiiliga üle. Mida see Eestile tähendab? Hiina on turu juba üle ujutanud. Ülemaailmsest rõivaekspordist täitis Hiina mullu 25% ja prognoositakse, et viie aasta pärast on neil 50%. Hiinas on tekstiili- ja rõivasektoris tööl seitse miljonit inimest võrreldes Eesti 25 000ga. 2/3 Hiina tekstiili- ja rõivatööstuse ettevõtetest kuulub täna riigile ja riik subsideerib neid. Eestil ja Euroopal on Aasias võimalusi ja kaovad ka Hiina väga kõrged imporditollid. Kõik 1,3 miljardit hiinlast ei saa kanda hiina rõivast ja magada india voodipesus. Kui Euroopa saab kunagi 1?2% sellest turust, on see kõva sõna. Olen Ameerika supermarketites näinud froteerätikuid, mille jaemüügihind on odavam kui Eesti ettevõtjale tooraine. Euroopa toodanguga võrreldes on hinnavahe kodutekstiili puhul 40?50%.

Kas Eesti tekstiilitööstused hakkavad tootmist Eestist välja viima? Olen veendunud, et nii läheb. Juba järgmisel aastal viiakse osa Eesti tootmist välisriikidesse. Meie edukamad ettevõtted on juba leidnud tarnijad idast ja läänest. Näiteks Toom Tekstiil ja Wendre on teinud oskuslikke materjali sisseoste. Baltexil on praegu tootmine Tallinnas ning kauemaks kui kolm aastat me siia ei jää. Jääme küll Eesti piiresse.

Baltexi tööliste keskmine palk 6523 kr jääb Eesti keskmisele alla tuhande krooniga. Kas tekstiilitööstuse palgad jäävadki alla keskmise? 2?3 aasta pärast on tekstiilitööstuse palgad keskmise lähedal, rõivatööstus jääb rohkem maha. Tekstiilitööstus on tugevalt automatiseeritud, kuid õmbluses on ka tulevikus inimtööjõul oluline tähtsus.

Kas sadade Kreenholmi oskustööliste koondamine Narvas on teistele ettevõtjatele võimalus viia oma tootmine sinna? Kindlasti soovitan sinna minna ja mitte hiljaks jääda. Baltexi Tallinnast ärakolimisel on üks mõeldavaid uusi paiku Ida-Virumaa, kus on olemas professionaalne tööjõud ning teisalt Narva kutseõppekeskus, mis valmistab meie tööstusharule ette noori inimesi.

Kuidas hindad Meelis Milderi tegutsemist Baltikas, kas kutsud üles teda järgima või olema ettevaatlikum? Baltika ja Montoni teed pean ma õigeks. Tootearendus on investeering, samuti kaubamärgi arendamine. Nii et, tuld!

Kuidas maandate dollari kursi riski? Ostame tooraine dollarite eest. Tuletistehinguid me riski maandamiseks ei kasuta, võtame kogu riski endale. Selleks aastaks tegime konservatiivse prognoosi, dollari aasta keskmine kurss võib olla kuni 13,5 kr. Kuna müük käib eurodes, siis tänu konservatiivsele dollari prognoosile on materjalikulu odavam. Ka 2005. aastal pole põhjust arvata, et dollar ulatuks palju üle 13 kr. Äriplaani tehes on oluline võtta dollari kursi riske konservatiivselt.